Mis on inglise stiilis aed?

Inglise stiilis aed tekkis 18. sajandi Inglismaal ja on vastukaaluks sel ajal suurte losside ümber levinud geomeetriliselt täpsetele ja sümmeetrilistele aedadele. Uue aiastiili suureks boonuseks oli selle tunduvalt väiksem hooldusvajadus. Inglise stiilis aed tõi aianduses kaasa uue suuna. Kui varasemalt pandi rõhku sellele, et aed oleks rõhutatult erinev ümbritsevast loodusest, on inglise stiilis aed rajatud vastupidiselt põhimõttega. Ehk kogu aiailu tuleks ümbritseva keskkonnaga võimalikult suurde kooskõlla viia.

Peamised inglise stiilis aeda iseloomustavad põhimõtted:

• Aias leiduvad loomulikud maastikuvormid, pannakse hoolikalt planeerides enda kasuks tööle.
• Aias kasutatakse naturaalseid materjale - nagu looduslik kivi, puit ja tellised, et saavutada maalähedane ja ajatu ilme. Nendest materjalidest saab ehitada näiteks aiateid, seinu, pinke jm.
• Taimed on hoolikalt valitud ja nende sortiment on lai: üheaastased- ja püsililled, põõsad, puud, ravimtaimed jm.
• Omavahel kombineeritakse formaalset ja vaba stiili. Näiteks lopsakad lillepeenrad kõrvutatakse pügatud hekiga.
• Aed on jagatud eristatavateks tsoonideks, kuid üleminek ühest aia osast teise on loomulik. Kui vaja istutatakse erinevate alade vahele hekke, kasutatakse aiaradasid, väravaid ning kaari.

Tee aiaplaan

Inglise stiilis aia õnnestumiseks on äärmiselt oluline saavutada hea "voolavus" aia erinevate osade vahel ja kooskõla ümbritseva loodusega. Seetõttu on hoolikas planeerimine vajaduse möödapääsmatu.

Kui planeeritav maa-ala sisaldab maastiku eripärasid nagu künkad, veekogud või varjulised alad, on oluline need juba planeerimise esimeses etapis arvesse võtta ja aia eri tsoonid selliselt kavandada, et nende potentsiaal maksimaalselt ära kasutatakse.

Igas inglise stiilis aias võiks olla ka üks tähelepanuväärne keskpunkt, milleks võib olla näiteks purskaev, veesilm või istumisala, mille ümber on edasi juba lihtsam ülejäänud alasid planeerida. Läbi tuleb kindlasti mõelda ka see, kuidas erinevaid tsoone üksteisest eraldatakse ja kuidas kavandatakse üleminekud ühelt alalt teise. Kuna faktoreid millele mõelda on küllaltki palju, siis tasub õnnestunud tulemuse nimel kindlasti nõu pidada ka kogenud aiakujundajaga.

Vali välja taimed

Kui istutusalad ja soolotaimede asukohad on leitud tuleb välja valida ka sobivad taimed, mis aitavad tagada aia hea väljanägemise erinevatel aastaaegadel. Inglise stiilis aiast leiab üheaastaseid suvelilli, püsikuid, ravimtaimi, igihaljaid ja heitlehiseid puid ning põõsaid. 

Esimese asjana tuleb valida välja mõned pika õitsemisajaga püsililled, mille ümber saab kombineerida teisi taimi. Populaarseteks valikuteks inglise stiilis aias on näiteks roosid, pojengid, hortensiad ja lavendel. Tähelepanu tuleb pöörata ka värvidele ja lehestiku poolt loodavatele struktuuridele. Ära ei tohi unustada, et istutusaladele tuleb lisada piisavalt palju igihaljaid okaspuid- ja põõsaid, mis aitavad aiailu hoida siis, kui ülejäänud taimed on tagasihoidlikumas olekus. Kuna kevadel on periood, kus suvehooajal suureks kasvavad püsililled ei ole veel intensiivset kasvu alustanud, siis tasuks selleks perioodiks nende vahele istutada erinevaid sibullilli. Kui plaanid aeda lisada ka seinu või kaari, siis tasub mõelda ka sellele, milliste taimedega neid katta võiks.

Lisa inglise stiilis aiale iseloomulikke elemente

Kui soovid saavutada autentset tulemust, mitte lihtsalt kena aeda, siis kindlasti tuleb inglise stiilis aeda lisada sellele iseloomulikke elemente, nagu aiateed, kiviseinad, aiapingid ja kaared. Ära ei tohiks siinkohal unustada, et maalähedase ilme hoidmiseks tuleb kasutada selleks looduslikke materjale. Nii sobivad aiateede rajamiseks väga hästi kivid, tellised või peenkillustik, ning ka elegantsed aiapingid peaksid olema valmistatud puus või kivist. Väga hästi sobib inglise stiilis aeda  veesilm ja mõnda tsooni eraldavad lopsaka taimestiku vahele peidetud väravad.

Hooldus

Inglise stiilis aia hooldus on mõne teise aiatüübiga võrreldes küllaltki lihtne.  Seda vaid juhul, kuid peenarde ettevalmistus on olnud põhjalik ja valitud on õiged taimed ning istutusvahed nende vahel on sobivad. Seega kui alustad istutusvahede ettevalmistamist, siis enne taimede kasvukohale paigutamist on väga oluline see hoolikalt umbrohujuurtest puhastada. Selliselt vajavad peenrad edaspidi rohimist vaid kasvuperioodi alguses, mil taimed ei ole veel oma täit laiust saavutanud. Edaspidi varjavad nad mullapinna juba oma lehestikuga ja ei anna seega umbrohtudele võimalust areneda. 

Muidugi peab sellisel juhul olema hästi läbi mõeldud ka taimede paiknemine üksteise suhtes, et peenrale ei jääks tühimikke. Teine suurem töö seisab ees sügisel, kui enamus lopsakaid lilli on oma õitsemise lõpetanud ja istutusalad tuleb kauni tulemuse nimel puhastada nende kuivanud ja elututest vartest.