Sageli tehakse viga, et valitakse puu ainult vilja maitse järgi. Tegelikult tuleks arvestada ka talvekindluse, haiguskindluse, kasvutugevuse ja sellega, kui palju hooldust konkreetne sort vajab. Mõni õunapuu annab hea saagi ka üsna vähese hoolduse korral, teine vajab regulaarset lõikamist ja taimekaitset.

Kõige paremini tasub Eesti kliimas eelistada sorte, mille talvekindlus ja haiguskindlus on siinsetes tingimustes ennast tõestanud. Eestis kaua kasvatatud sordid, nagu näiteks „Antonovka“, „Suislepp“ või „Valge klaar“, on aednikele hästi tuntud, kuid nende omadused on erinevad. Näiteks „Antonovka“ on väga talvekindel, samas kui „Valge klaar“ on haigustele vastuvõtlikum. Ka uuemate sortide seas leidub nii väga hea haiguskindlusega kui ka tundlikumaid sorte. Seetõttu tasub sordivalikul vaadata eraldi talvekindlust, haiguskindlust, kasvutugevust ja viljade säilivust ning mõelda sellele, kas eesmärk on lihtne koduaed või intensiivsem viljakasvatus.

Suvised, sügisesed ja talisordid vajavad erinevat hooldust

Õunasorte jagatakse sageli valmimisaja järgi. Suveõunad valmivad kiiresti ja sobivad kohe söömiseks, kuid säilivad lühikest aega. Sügisõunad püsivad kauem ning talisordid võivad õigetes hoiutingimustes säilida isegi kevadeni. Hooldusvajadust ei saa aga määrata ainult valmimisaja järgi. See, kui palju vajab puu lõikamist, viljade harvendamist või okste toestamist, sõltub eelkõige konkreetse sordi kasvutugevusest, võra kujust ja saagikusest. Seetõttu võivad kaks samal ajal valmivat õunasorti vajada üsna erinevat hooldust.

Ka õunapuu lõikamine ei ole kõigi sortide puhul ühesugune. Mõni sort kasvatab loomulikult hõreda võra, teine muutub kiiresti tihedaks ja vajab rohkem hooldust. Tugeva kasvuga sordid vajavad regulaarset harvendamist, et valgus pääseks võra sisse. Kui oksad kasvavad liiga tihedalt, jäävad õunad väiksemaks ja niiskus püsib kauem lehtedel. See loob hea keskkonna haigustele. Noori puid lõigatakse eelkõige võra kujundamiseks. Vanemate puude puhul keskendutakse saagikuse säilitamisele ja haigete okste eemaldamisele.

Eestis tehakse suuremad lõikustööd tavaliselt varakevadel enne aktiivse kasvu algust, kuid hoolduslõikust võib teha ka suvel. Liiga tugevat lõikamist tasub vältida, sest suure hulga okste eemaldamine soodustab uute võrsete ja vesivõsude kasvu ning võib vähendada viljakandmist. Seetõttu on parem võra regulaarselt ja mõõdukalt hooldada kui võtta korraga ette väga suur lõikus.

Kärntõbi on Eesti aedades suurim probleem

Niiske kliima tõttu on kärntõbi Eestis üks levinumaid õunapuude haigusi. See kahjustab nii lehti kui vilju ning võib rikkuda suure osa saagist. Õunasordid erinevad kärntõve suhtes märgatavalt. Näiteks „Krista“ ja „Auksis“ on haiguse suhtes vähem vastuvõtlikud, samas kui mõned kaua kasvatatud sordid nakatuvad kergemini. Haiguse leviku vähendamiseks on oluline hoida võra õhurikas ning eemaldada langenud lehed ja kahjustatud viljad. Regulaarne hooldus aitab ka probleeme märgata enne, kui need kogu puule levivad.

Väetamine peab olema tasakaalus

Õunapuu väetamisvajadus sõltub mullast, puu vanusest, kasvutugevusest ja saagikusest. Toitainepuudus võib pidurdada puu kasvu ja mõjutada saagi kvaliteeti. Samas on ka üleväetamine probleem. Eriti liigne lämmastik võib panna puu kasvatama liiga palju lehti ja võrseid viljakandmise arvelt. Lisaks võivad liiga jõuliselt kasvanud võrsed olla külma suhtes tundlikumad.

Kandeealise õunapuu väetamisel tasub lähtuda eelkõige puu tegelikust vajadusest. Koduaedades kasutatakse sageli komposti või kõdusõnnikut, kuid ka nendega ei tasu liialdada. Kui puu kasvab jõudsalt ja kannab hästi vilja, ei pruugi täiendav väetamine igal aastal vajalik olla.

Vanad puud vajavad teistsugust hooldust

Vanades taluaedades kasvavad õunapuud võivad olla kümnete aastate vanused. Sellised puud vajavad teistsugust lähenemist kui noored istikud. Pikalt hooldamata vana õunapuud ei tasu ühe korraga tugevalt tagasi lõigata, sest see võib panna puu kasvatama hulgaliselt uusi võrseid viljakandmise arvelt. Noorenduslõikus on parem jagada mitme aasta peale. Esmalt eemaldatakse kuivanud ja haiged oksad, seejärel harvendatakse järk-järgult võra ning vähendatakse liiga kõrgeks kasvanud harusid. Õige hoolduse korral võib vana õunapuu veel aastaid saaki anda.

Õunapuu kasvatamisel ei sõltu edu ainult aiapidaja oskustest. Väga palju määrab ära see, kas sort sobib Eesti kliimasse ja konkreetse aia tingimustesse. Haiguskindel ja talvekindel sort vajab vähem tööd, kannatab paremini muutlikku ilma ning annab stabiilsemat saaki. Samal ajal võivad tundlikumad sordid nõuda rohkem lõikamist, taimekaitset ja hoolikat kasvukoha valikut. Eesti kliimas tasub eelistada sorte, mis on siinsetes tingimustes ennast juba tõestanud. Õige valiku korral võib õunapuu anda head saaki aastakümneid ning olla aia üks vastupidavamaid ja väärtuslikumaid viljapuid.