Hange.ee keskkonnas läbi viidud küsitlusele vastanutest vaid 17% märkis, et sõlmib ehitajaga alati kirjaliku lepingu ja 24% teeb seda ainult suuremate tööde puhul. See tähendab, et vähem kui viiendik vastanutest sõlmib alati lepingu, olgu tegemist suurema või väiksema ehitustööga.
30% vastanutest tunnistas, et nad ei ole kunagi ehitaja või remonditööde ettevõttega kirjalikku kokkulepet sõlminud. Veel 19% märkis, et kuigi nad pole lepingut teinud, on nad mõelnud, et tegelikult peaks seda tegema. 10% vastas, et on mõnel korral lepingu sõlminud kuid pigem harva.
Kui need numbrid kokku panna, joonistub välja muster: enam kui pooled ehitustööde tellijad kas ei sõlmi lepingut üldse või teevad seda väga harva. Arvestades, et Eestis tehakse igakuiselt tuhandeid ehitus- ja remonditöid, viitab see laialt levinud probleemile. Miks see aga on probleem ja miks lepinguid ei sõlmita?
Enam kui pooled ehitustööde tellijad ei sõlmi lepingut üldse või teevad seda väga harva.
Probleemid algavad tavaliselt suulistest kokkulepetest
Viimastel aastatel on meedias korduvalt kajastatud juhtumeid, kus ehitustööd on jäänud pooleli, raha on ette makstud, kuid töö tegija kadunud või tehtud töö kvaliteet ei vasta kokkulepetele. Paraku on selgunud, et ka kirjalikku lepingut pole olnud või viidatakse suulistele kokkulepetele. Sellistes olukordades muutub vaidlus keeruliseks ja ilma kirjaliku dokumendita taandub kõik sõna-sõna vastu olukorrale. Need on näited elust enesest, kus mingisugunegi paber oleks andnud kannatanutele võimaluse nõuda kas raha tagastamist või tööde ümbertegemist.
Samuti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korduvalt rõhutanud, et suur osa ehitusvaidlustest saab alguse just ebamäärastest või suulistest kokkulepetest. Oluline on ka see, et amet saab aidata vaid juhul, kui vaidlus toimub ettevõtte ja tarbija vahel. Eraisikute omavaheliste kokkulepete puhul jääb tihti ainsaks variandiks kohtutee ning ka siis saavad määravaks olemasolevad tõendid.
Hange.ee arendusjuhi Kärt Viltropi sõnul kipub lepingu olulisus esile kerkima alles siis, kui midagi on juba valesti läinud: „Seni kuni probleeme ei teki, tundubki kõik toimivat ja võib tekkida teatav pime usaldus. Aga ehitustööde puhul räägime sadadest või tuhandetest eurodest. Kui midagi läheb valesti, on väga oluline, et oleks olemas kokkulepe, millele toetuda,“ ütleb Viltrop.
“Väike töö” on kõige levinum enesepettus.
Sageli jäetakse leping sõlmimata, sest töö on justkui liiga väike või lihtne. Sein pahteldada, lagi värvida, terrass ehitada, milleks leping? Selle tegemine tundub ajamahukas ja alati ei ole ka teadmist, kuidas seda koostada. Just selline mõtteviis ongi riskikohaks. Probleemid võivad ette tulla igas mahus ehitustöödega. Ka väiksemate tööde puhul võib pahtel seinast maha tulla, värv kooruma hakata või töö jääda sootuks pooleli. Kui kokkulepped on suulised, on hiljem väga keeruline tõendada, mida täpselt lubati, mille eest maksti või milles kokku lepiti. Kirjalik leping ei näita, et pooled ei usaldaks teineteist, vastupidi, see aitab luua teatava selguse nendes olukordades, kus on tekkinud lahkarvamused.
Küsitluse tulemused viitavad, et ehitusleping ei ole Eestis veel norm, vaid pigem erand. Küll aga näitab teadlikkuse kasvu see, et 19% vastanutest ei ole küll lepingut teinud, kuid mõtlevad, et peaks seda tegema. Hange.ee arendusjuhi Kärt Viltropi sõnul ei pruugi lepingu puudumine iga töö puhul kohe probleemiks osutuda, kuid risk on alati olemas. „Piisab ühest vaidlusest, et mõista, kui kalliks see minna võib. Olgu selleks raha, aeg või närvikulu,“ ütleb ta.
Viltropi sõnul on täna olemas ka lihtsad ja arusaadavad lepingupõhjad, mida saab kasutada ilma juriidilise taustata, sealhulgas ka Hange.ee keskkonnas ehk küsimus ei ole enam niivõrd võimalustes, vaid harjumustes. "Leping võiks muutuda ehitustööde tellimisel sama loomulikuks kui hinnapakkumise tegemine. Kui hinnas lepitakse kokku kirjalikult, siis miks mitte ka muudes tingimustes? See on väike samm, mis võib ära hoida suuri probleeme," lisas Viltrop.
