Arhitektuur väljendub detailides – tornid, pitsääred, suured ja väiksed aknad jms. Teine aspekt on materjalid, mida ehituses kasutatakse. Kui 1000 aastat tagasi kasutati peamiselt puitu, savi ja kivi kasutatakse tänapäeval üha rohkem erinevaid metalle, klaasi ning isegi plastikut. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab luua ja kasutada mitmeid vastupidavaid pool- ja täis-tehismaterjale nagu metallisulamid, betoon, mineraalvill, vahud, vineer, kiudtsement jpm.

Klassitsism

Historitsism

Vene keisririigiga jõudis meile tööstuse ja tehnoloogia areng. Olulised märksõnad on praktilisus, raha kokkuhoid. Hooned olid pigem puidust. Historitsism rõhutab hansalinnade tellisgootikat, head näited on Pärnus Saksa Tütarlaste Gümnaasium ning Aadlipank Tallinnas.

Juugend

Juugendstiili iseloomustab ornamendid, dekoratiivkunst, looduslikud motiivid, voolavad jooned ning sõlmed. Juugend tähendab saksakeelsest tõlkest noorust, mis esindab värskust ning vabadust.

Eestis on juugendstiili silmapaistvad näited Ammende villa Pärnus, EÜS-i maja Tartus, Roosikrantsi 15 Tallinnas, Tartu Pauluse kirik ning Vanemuise väike maja.

Rahvusromantism

20. sajandi algusest peetakse Eesti arhitektuuri alguseks Eesti Üliõpilaste Seltsi maja. See oli esimene kord, kus eestlased tellisid Eesti arhitektilt hoone. Eestlased võtsid eeskuju pigem Soomelt ning Põhja arhitektuurilt. Nii on EÜS majas esindatud mitmed stiilid nagu juugend, uusgootika, rahvusromantism ning isegi ameerikaliku preeriavilla laiad räästad.  

Rahvusromantismi iseloomustab kohaliku kultuuri ajaloost ja mütoloogiast inspireeritud detailid. Eestis ja Soomes on rahvusromantism seotud pigem ajastule vastava ekspressionistliku ning juugendstiiliga. Eestis on hästi säilinud Taagepera mõis, mis iseloomustab rahvusromantismi.

Eesti aeg

Eesti aega iseloomustavad traditsionalism – hubasus, turvatunne ja käsitöö traditsioonid. Funktsionalism saabus  20. sajandi keskel ja seda iseloomustavad kindlad vormitunnused nagu lamekatus, katusaed, lintaken, vabaplaneering ning suur fassaad. Olulised märksõnad on inimese vajadusest lähtuv arhitektuur, praktilisus ning ökonoomsus.

Nõukogude aeg

Nõukogude võimu eesmärk oli okupatsioonimaad kehtestada tööliste riikidena. Hoolitseti eelkõige lihtrahva heaolu eest. Arhitektuurile on iseloomulik rahvakorterite ehitamine. Puudusid keldri-ja pööningukorrused ning igale korterile tehti oma vannituba. Peamine suund oli sotsiaalsusel – ehitati palju lasteaedu, vanadekodusid, töölissööklaid jms.

Kolhooside ja sovhooside rajamine tõi kaasa töölisklassile ehitatud paneeleramurajoonid. Individuaalelamu oli nõukogude korraga pigem vastuolus ja nende ehitamiseks pidi tegelema kooskõlastamisega kohalike võimudega. Arhitektuuri ilmestab näiteks just sel ajal ehitatud Mustamäe ning Õismäe Tallinnas, Annelinn Tartus ning Männimäe Viljandis.

1990. aastate arhitektuuri iseloomustab suund kapitalistliku lääne poole. Tänapäeval on ehituses levinud modernism ning postmodernism. Vähem on esindatud mõned vanemad stiilid – juugend, ekspressionism, funktsionalism, kõrgtehnoloogiline arhitektuur, strukturalism, neomodernism jms.

Modernism

Modernism levis peale II maailmasõda ja põhineb uutel ehitustehnoloogiatel ja kasutatakse rohkelt klaasi, terast ning raudbetooni. Kui varem kasutati raudbetooni vaid tööstusehitiste ehituses, on tänapäeval see laialdaselt kasutusel korterelamute ehituses. Raudbetoon võimaldab ehitada suuri avaraid ruume, mis ei vaja lisatoestust, näiteks kivi ja telliseid.

Modernse stiili märksõnad on praktilisus, kasinus, ratsionaalsus ja lihtsus.  Kasutatakse suuri ühtlaseid pindu ja pigem nelinurkseid elemente ning geomeetriat.

Postmodernism

..tekkis vastukaaluks modernismi minimalistlikkusele. Erinevalt modernismist loobub postmodernism rangetest reeglitest ja propageerib elementide kasutamist minevikust nagu näiteks Vana-Kreekast ja Roomast. Samas ei kopeerita stiili vaid kohandatakse vastavalt hoone asukohale, eripärale ja otstarbele.

Eestis on postmodernistlikus stiilis ehitatud näiteks Emajõe Ärikeskus Tartus ja Pärnu kaubanduskeskus.