Eeltöö

Kuigi aia ehitamine pole suurim teadustöö, nõuab see apsakate ja hilisemate probleemide vältimiseks siiski korralikku planeerimist. Enne aia materjali valimisega ruttamist tuleb eri variante läbi kaaluda küsides endalt, millist otstarvet piire täitma hakkab. Tasub välja selgitada, kas prioriteediks on müra summutamine, suurema privaatsuse taotlemine, loomade/laste kaitsmine, või pelgalt oma territooriumi märgistamine.

Aia kõrgus

Funktsioonist ja kinnistu suurusest lähtuvalt saame ka sobiliku kõrgusmõõdu. Standardiks on reeglina poolteist meetrit — see on enamasti kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse või linnaosavalitsuse poolt. Hoolimata standardist on oluline, et rajatava aia kõrgus lähtub naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest, et tagada ühtne tänavapilt.

Kui on aga tarvidus suurema privaatsuse ning turvalisuse järele kõrgema piirde näol, soovitame omavalitsusest uurida, kas kõrgema aia jaoks nõutakse kooskõlastust ja ehitusloa taotlust. Küll aga kui on plaan rajada väikesele krundile kõrge piire, on hea teada, et see tekitab visuaalselt veel enamgi suurust kahandava efekti.

Värvivalik

Visuaalse terviku loomiseks on mõistlik sobitada rajatava piirdeaia värvus hoonega. Rääkides keskkonnast, peab kaaluma ka seda, kuivõrd vastupidav peab piire näiteks vandalismi suhtes olema.

Materjalivalik ja eelarve

Muuhulgas mängib materjalivaliku puhul kindlasti olulist rolli ka eelarve. Hind sõltub kokkuvõttes mitmest tegurist, nagu näiteks materjali töötlusviisist ja viimistlusest. Kõige odavamaks on teadagi võrkaed, ent ka selle hinda mõjutab võrgusilmus: väikesem silmuse suurus moodustab tugevama, ent ka kallim aia. Võrdlemisi soodne on ka puitaed, kuid jällegi sõltub lõppmaksumus töötlusest — kas materjali on näiteks süvaimmutatud või hoopis krunditud ja kahekordse värvikihiga kaetud — viimane on pea kahekordselt kallim.

Aia eskiisplaan

Kui aia funktsiooniga on ühele poole jõutud, soovitame territooriumile koostada ka lihtsa aia eskiisplaani. Seal märgitud krundipiirid ja -mõõdud, haljastus, teerajad, maa-alused kommunikatsioonid jms aitavad omanikul läbi mõelda mitu olulist asjaolu. Näiteks on hea olla teadlik, kas maalapp vajab kusagil tasandamist või piirde rajamiseks on olemas piisav ligipääs. Plaani abil on kergem otsustada ka värava ning aiapostide asukohtade ja suuruste osas. Muuhulgas peab meeles pidama ka seda, et aed tuleb kindlasti ehitada kinnistu piiridesse.

Naabrid

Kui olete omapoolse visiooniga selgusele jõudnud, tasub silmas pidada ka naabreid, keda aed teist eraldama hakkab. Parem on juba selles faasis maapiiride osas üheselt nõustuda ning kuulata ära teise osapoole nõusolek uue rajatise suhtes. Võimalik, et ollakse nõus isegi kulud poolitama, kui teie koostatud projekt pälvib sooja heakskiidu. Kui piiride määratlemisel tekib kahtlusi, võib seda alati teha ka spetsialisti, maamõõtja abil.

Levinud aiamaterjalid

Valik eri aiatüüpide seas on lai — populaarsed on nii puit-, metall-, kivi-, võrkaiad. Nagu mainitud, sõltub materjalivalik piirde täpsemast otstarbest ja asukohast. Sageli valitakse kinnistute vahele odavam variant ning tänavat eraldama mõni meelepärasem tüüp. Kui aia pealisülesandeks on privaatsuse tagamine, siis on armastatud puitplangud või kivi. Juhul, kui prioriteediks on aga tuisulise ilma eest varjumine, siis seda soosib vahedega piire, mis tuulehood ära murrab ning neid seeläbi aeglustab. Kui vahesid pole üldse, siis hakkab tuul ümber piirde keerlema ning seetõttu selle kiirus hoopis tõuseb.

Puit on tugev ja loodussõbralik materjal, mis võimaldab ka disainivallas mänguruumi — lippe saab paigaldada kaldu, vertikaalselt või ka horisontaalselt. Lisaks lubab pealisviimistlus ka värvi osas vabadust ja sobitada aed kergesti maja toonidega. Kõige olulisemaks kvaliteediks on puidul aga see, et plangud varjavad hoovi möödujate eest. Õige viimistlus ja hooldus muudavad ta vastupidavaks piirdeks. 

Võrk on saadaval mitmel kujul, näiteks nii keevisena kui punutuna. Materjali vastupidavus sõltub traadi paksusest ja nagu ülalmainitud — silmuse suurusest. Nendest teguritest tuleneb ka hind, kuid kokkuvõttes on see siiski eri aiatüüpidega võrreldes odav variant. Näiteks jäigemat sorti võrkaeda vajades võib otsustada keevispaneelide kasuks. Soodsa maksumuse, ning ka kergete hooldustööde tõttu valitaksegi võrk sageli kinnistute vahele. Muuhulgas nõuavad seda lausa paljud omavalitsused..

Metall on äärmiselt tugev materjal, mida on raske kahjustada ja seetõttu on see aiana ka väga vastupidav vandalismile. Seda on samuti kerge puhastada ja korraliku hoolduse puhul peab see vastu lausa mitu dekaadi. Need head omadused muudavad ta ka aga teiste kasutusolevate materjalide suhtes kallimaks. 

Kivi on aiana kasutusel olnud aastatuhandeid ning korraliku ehitamise puhul peab see isegi hooldamata vastu sadu aastaid. See on eelistatud piirdetüüp kindlasti ka oma ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu, mida kiviaed eneses kannab. Materjali täpne valik sõltub tihti sellest, millist kivi piirkonnas rohkem esineb — enamasti paekivi või maa- ehk raudkivi. Need kaks materjali on piirde ehitamisel kõige populaarsemad, ent vahel kombineeritakse aed ka mõlemast. Kiviaedu on laotud erinevalt, ent üldjuhul on nende kõrgus- ja laiusmõõdud jäänud poole kuni kahe meetri vahele. Tavaliselt ei vaja selline piire vundamenti, vaid piisab sellest, kui puhastada pinnas pehmest mullakihist ning vajadusel maapind ka tasandada.

Väravad ja automaatika

Üldiselt on kasutusel kahte tüüpi väravad— liug- ja lükandväravad. Nagu eelnevalt viidatud, peab sissepääsu rajamisel arvestama tänava, maja ja haljastuse paiknemist. Rääkides aiaväravatest tänapäevases kontekstis, on üha levinum automaatika ja valveseadmed, mille kasutamisele võtmise puhul on oluline mugav toitekaablite paigaldusvõimalus. 

Liugväravate puhul on automatiseerimine ja puldi kasutamine üha rohkem levinud, ning seda just autoväravate puhul. Autoväravana on ta ruumi suhtes liiklejaile kokkuhoidlikum, ent samas nõuab vaba ruumi aia trajektooril. Mugavus, mida liugvärav võimaldab, on aga krõbedama hinnaga isegi juhul, kui automaatika puudub. 

Lükandväravaid kutsutakse ka tiibväravateks, ning see populaarseim just jalakäijatele. Autosõitjatele pole see eelistatuim, sest vajab liiklustrajektooril lahti tegemisel palju ruumi, mida eriti veel lume korral on tarvis regulaarselt puhastada. Tiibvärav on soodsam ning selle puhul on automaatika vähemlevinud, ent viimane on plusspunktiks värava fikseerituse tagamisel. Oluline on see valju tuulega, mis väravat pekstes võib kahju põhjustada.

Aiapostid ja nende paigaldus

Aiapostide puhul on valida eri ristlõike ja viimistluse vahel — kas pulbervärvitud või kuumtsingitud variandi seast. Viimane töötlus tagab postidele korrosioonikindluse ja on seega kindlasti tugevam. Tsinkimisest tuleneva hõbeda värvuse saab alati omale meelepärase värviga katta, sest ülevärvimine nende vastupidavust ei mõjuta. 

Kui maapiiride ja muude plaanidetailide osas ollakse veendunud, tasub tähelepanu pöörata sellele, kas aed jääb kinnistu alast välja- või sissepoolne. 

Reeglina peetakse mõistlikuks postide vaheks 2,5-3 meetrit: siinkohal võib puitaed olla nõudlikum ja vajada tihedamalt asetatud poste samas kui võrkaiale sobib ka hõredam jaotus. Sõltuvalt teie poolt valitud aiatüübist, tuleks postide asukohale teha 200-400 mm läbimõõduga augud, mille sügavuseks on minimaalselt 700 mm. Ideaalis võiks posti aukude sügavus ulatuda külmumispiirini, et vältida võimalikke külmakerkeid. Seejärel saab postid betoneerida ning paari päeva peale seda alustada piirde paigaldamisega.

Kokkuvõte

Aed mängib suurt rolli perele turvatunde ja privaatsuse tagamise juures, ent ka möödujaile kinnistu esmamulje jätmise puhul. Peale hea väljanägemise on oluline ka aia tugevus ja vastupidavus, mille kindlustavad kõrgekvaliteediline materjal, paigaldus-, viimistlus- ning hooldustöö. Aiapiirde ehitusprotsessi saame enda jaoks lihtsustada kasutades moodulsüsteeme, valmislahendusi ning ka spetsialistide nõu ja abi.