Märgid, et maja soojapidavust võiks parandada:

• Maja seinad külmuvad läbi;
• Kui võrdled oma küttesüsteemi kulusid teiste majapidamistega on kulud tunduvalt suuremad;
• Maja seinad on seestpoolt talvel katsudes külmad;
• Torud jäätuvad;
• Põrandad on külmad;
• Kui toas on tunda tuuletõmbust isegi suletud akendega.

Järgnevalt toome välja 10 peamist viga soojustamisel, mille tulemusel paraneb olukord oodatust märgatavalt vähem:

Soojustatakse seestpoolt

Kui toas on 20C ning väljas -20C kraadi, tähendab see, et kuskil seinte sees on vee kondenseerumispunkt. Väljastpoolt soojustades on see punk välisseina lähedal. Seestpoolt soojustades liigub see lähemale seina sisse ning konstruktsioonide lähedusse.

Seestpoolt soojustamine on alati seotud kondensiooni tekkega. Kuigi seda on võimalik teha, siis peab olema väga hoolas, et kondensioon ei rikuks seinamaterjali. Vesi seintel aga tähendab niiskuse tungimist karkassi, millega kaasneb hallitus. Lisaks tervisehädadele tähendab hallitust ka välisseinte mädanemist ning kahjustumist.

Seetõttu peab seestpoolt soojustuse lisamisega olema väga ettevaatlik ning kindlasti konsulteerima spetsialistiga. Sellisel juhul tuleb hoolitseda, et tekkiv kondensioon saaks tuulutusega ära kuivada. Vanemate majade puhul tuleb teada seinte täpset konstruktsiooni, et nende eripäradega arvestada.

Vale materjal

Kui palkad ehitaja, kes aitab soojustusega, ei pruugi kõige odavam pakkuja olla kõige parem. Tihtipeale ostetakse vaid kõige odavamad või valed materjalid, mis ei püsi hästi ega hoia vormi.

On ka juhtumeid, kus töövõtjal on jäänud erinevatelt objektidelt materjale üle ning need sobitatakse omavahel kokku. Erinevate tehaste materjalid ei pruugi siiski omavahel sobida, jäävad tühimikud või segud ei nakku omavahel ning murenevad.

Erinevad soojustuse tootjad on andnud oma toodetele garantii tervikuna. Kui osa asendada teise tootja materjalidega, siis tihtipeale kaob sellega garantii ning tulemus ei vasta ootustele.

Kulude kokkuhoid

Suurim viga, mida tehakse, on valida materjal ruutmeetri hinna järgi. Odav materjal võib tunduda küll hea mõte, kuid tihtipeale tähendab see suuremaid küttekulusid. Pehmed, kuid suure soojusjuhtivusega rullmaterjalid on eelkõige mõeldud suvilate jaoks.

Eluhoone seinte isolatsioonikihid peavad sama vormi säilitama aastaid ega tohi ära vajuda. Põhjamaade külmade talvede jaoks mõeldud soojustusmaterjalid ongi tihtipeale kallima hinnaga. See sisaldab endas pikaaegset püsimist ning madalat soojusjuhtivust.

Hea kvaliteet tagab ka palju väiksemad küttekulud. Enamasti tasub hea ka kvaliteetne soojustus juba paari aastaga ära.

Valed võtted

Paraku võib ka kvaliteetne materjal kaotada oma eelise, kui seda ei paigaldata õigesti. Materjale ei tohi liialt kokku suruda. Samamoodi ei tohi soojustuspaanidele jätta vahesid ning tühimikke. Sinna tekib õhuvool, mis omakorda tähendab soojakadu. Soojustus peab asetsema tihedalt (kuid mitte kokkusurutult) vastu tuuletõkkekihti.

Samuti ei osata vahest soojustusplaate õigesti liimida, näiteks jäetakse liimimisel vahed sisse, kust hiljem pääseb tuul liikuma. Eriti peab olema hoolas keerulisema arhitektuuriga maja puhul – sisenurgad ning väljaulatuvad eendid vajavad eritähelepanu ning nurkade sättimist.

Tuuletõke

Nii üllatav, kui see ka pole ei paigaldata seina mõnikord tuuletõket. Kivivill või muu soojustusmaterjal on nagu kampsun tuulise ilmaga – ükskõik, kui paks lõng on, see ei kaitse tuule eest ikkagi!

Tuuletõkke vuugid peavad olema õhutihedad ning terved. Näiteks tuuletõkke plaadi sees olev auk vähendab soojapidavust kuni 1m2 suurusel alal seina sees. Samuti peab tuuletõkke ning välisvoodri vahele jääma tuulutusvahe. See võimaldab liigsel veeaurul, mis tekib maja sees, ära kuivada. Õhuvahe peab olema umbes 25mm ning avatud nii alt kui ülevalt.

Uuematel hoonetel on sundventilatsioon, mis hoiab ära liigse niiskuse tekke seintes.

Kivivill või muu soojustusmaterjal on nagu kampsun tuulise ilmaga – ükskõik, kui paks lõng on, see ei kaitse tuule eest ikkagi!

Vähe tähelepanu ühenduskohtadele

Akende ning uste ühenduskohad, räästad – nendes kohtades tekivad vale paigalduse korral külmasillad, mis juhivad niiskuse ning külma otse maja seintesse. Seetõttu peab ääred üle vaatama, aknad maja fassaadiga võimalusel ühele joonele viima jms.

Samuti tuleb jälgida, et viimistlusmaterjalide ja akende ning uste servade vahele ei jääks tühimikke, kust külm sisse pääseb.

Katus

Tegelikult on enamasti just katusealune see koht, kust läheb kõige rohkem soojust kaotsi. Öeldakse, et soojustamata katus võtab ligi pool kogu soojusest. Seetõttu peaks soojustamist alustama just katusest.

Eriti kui on tegemist pööninguga. Kontrollige üle oma pööning ning soojustage laepealne. Võite avastada, et juba see vähendab küttekulusid tunduvalt ning toad püsivad kauem soojad.

Pööningu soojustamisel jälgi ka räästaid. Külma õhu ning tuule ligipääs tuleb takistada just välisseina ning pööningu põranda ühenduskohtades. Selleks kasutatakse tuuletõkkeplaate.

Põrandad

Järgmisena vaadake üle oma põrandad. Katuse järel on just põrandad need, kust enamik soojust majast välja läheb. Ebapiisavalt soojustatud põrandad on alati külmad ning seinte ääres võib lausa õhkuda jahedust.

Enamasti on põhjuseks ebapiisav isolatsioonimaterjali kiht ning piirde õhutiheduse puudumine. Külmade põrandate põhjuseid võib otsida ka vundamendist.