Külmasild tekib siis, kui hoone välispiirde soojusläbivus ei ole ühtlane. Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama poole ning kui konstruktsioonis on koht, kus soojusjuhtivus on suurem – näiteks betoonist rõduplaat läbib soojustuskihi või metallkinnitus katkestab isolatsiooni – tekib lokaalne soojusleke. Külmasillad võivad olla näiteks välisnurkades, kus välispind on suurem kui sisepind, materjalidest tulenevad, kui erineva soojusjuhtivusega kihid liituvad, või ehitusvigadest põhjustatud, näiteks katkestatud või vajunud soojustuse tõttu.

Külmasild ei tähenda ainult jahedat seinanurka, vaid mõjutab kogu hoone energiatõhusust ja sisekliimat.

Kuidas külmasild ära tunda?

Igapäevaelus avalduvad külmasillad enamasti märkamatult, kuni tekivad konkreetsed märgid. Tüüpiline märk on jahe seinanurk või aknapõsk, mis tundub käega katsudes külmem kui ülejäänud pind. Sageli ilmneb ka kondensatsioon – niiskus koguneb külmale pinnale, sest selle temperatuur langeb alla siseõhu kastepunkti. Kui olukord püsib, tekib hallitus, mis avaldub mustade või tumedate laikudena nurkades, akende ümbruses või lae ja seina liitekohtades. Lisaks võib suureneda küttekulu, sest soojus „lekib“ pidevalt läbi nõrgema koha.

Kõige täpsem viis külmasildade tuvastamiseks on termograafia ehk infrapunakaameraga mõõtmine. Kütteperioodil tehtud termopildid näitavad selgelt piirkondi, kus soojuskaod on suuremad. See on eriti kasulik enne renoveerimis plaanide tegemist, sest visuaalne hinnang ei pruugi anda täpset ülevaadet probleemi ulatusest. Professionaalne audit võimaldab hinnata ka sisepindade temperatuuri ning niiskusrežiimi, mis on oluline hallituse vältimiseks.

Külmasillad esinevad sagedamini akna- ja ukseavade liitekohtades, rõdu- ja varikatuseplaatide ühendustes, vahelae ja välisseina liitumisel, sokli ja vundamendi piirkonnas ning paneelmajade vuukides. Vanemates korterelamutes on tüüpiline probleem betoonpaneelide ühenduskohtades, kus soojustus on õhuke või ajaga kahjustunud. Samuti võib akende vahetamine ilma korrektse liite tihendamiseta tekitada uue külmasilla, isegi kui aken ise on energiatõhus.

Probleemi ohtlikkus seisneb eelkõige niiskuse ja kõikuvas sisetemperatuuris. Kui sisepind on liiga külm, kondenseerub niiskus konstruktsioonile. Pidev niiskus loob soodsa keskkonna hallitusele, mis võib põhjustada hingamisteede vaevusi, allergiaid ja ebameeldivat lõhna. Lisaks võivad niiskuskahjustused aja jooksul nõrgestada konstruktsioone ja vähendada hoone eluiga. Seega ei ole külmasild üksnes energiatõhususe küsimus, vaid ka risk tervisele ja hoone vastupidavusele.

Kuidas probleem lahendada?

Parandusmeetmed sõltuvad probleemi iseloomust ja ulatusest. Kõige tõhusam lahendus on pideva välissoojustuse lisamine, mis katab konstruktsioonid terviklikult ja vähendab lineaarseid külmasildu. See tõstab sisepindade temperatuuri ning vähendab kondensatsiooni riski. Akende ja uste paigaldusel tuleb kasutada korrektset tihendussüsteemi, kus seestpoolt on aurutõke, keskel soojustus ja väljast tuuletõke. Uusehitistes lahendatakse rõduplaatide soojapidavuse probleem spetsiaalsete termiliste katkestitega, mis takistavad betooni kaudu soojuse liikumist.

Sisemine lisasoojustus võib teatud juhtudel olla lahendus, kuid see nõuab täpset projekteerimist, sest valesti teostatud lahendus võib viia niiskuse kogunemiseni konstruktsiooni sisse. Samuti aitab kondensatsiooni probleemide korral tasakaalustatud ventilatsioon koos soojustagastusega, mis vähendab siseõhu niiskust ja stabiliseerib sisekliimat. Kosmeetiline hallituse eemaldamine ilma põhjuse kõrvaldamiseta annab vaid ajutise tulemuse.

Loe ka: Maja tuulepidavus mõjutab küttearveid rohkem kui arvatakse  

Külmasildu ei ole võimalik täielikult vältida, kuid neid saab projekteerimise ja kvaliteetse ehitusega viia miinimumini. Tänapäevased energiatõhususe nõuded eeldavad detailide läbimõeldud lahendamist juba projekteerimisfaasis. Juba olemasolevates hoonetes on realistlik eesmärk vähendada soojuskadu ja niiskusriski tasemeni, mis tagab mõistliku energiakulu ja tervisliku sisekliima.

Kui kodus esineb püsivalt jahe nurk, akende ümbrus muutub niiskeks või tekib hallitus, ei ole tegemist pelgalt esteetilise probleemiga. See on märk sellest, et soojus liigub konstruktsioonist välja kohas, kus seda ei tohiks juhtuda. Varajane tuvastamine ja süsteemne lahendamine on oluliselt odavam kui hilisemate niiskuskahjustuste ja terviseprobleemide kõrvaldamine. Seega kaasa alati protsessi oma ala spetsialist, et tagada maksimaalne tulemus!