Miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimise ehitusprojekt

• Pakkumiste tegemine
  kuni 02.09.2021
• Võitja valik kuni
  09.09.2021
• 3 Töö teostamine
  ja hinnang

Töö sisu

Kalamaja miljööväärtuslikul alal asuva 1934.a ehitatud 3-korruselisa kivitrepikojaga palkmaja rekonstrueerimiseks ehitusprojekti koostamine lähtudes projekteerimistingimustest. Elamule tuleb planeerida kas pööningu- või keldriruumide arvelt vähemalt 2 korteriomandit, mille müügist korteriühistu plaanib finantseerida rekonstrueerimistöid.

Projekteerimistingimused:

Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt peab üle 60 m² ehitisaluse pinnaga ja üle 5 m kõrge elamu ümberehitamiseks olema kohaliku omavalitsuse luba, milleks tuleb veebikeskkonnas www.ehr.ee esitada ehitusteatis ja asjakohases mahus pädeva spetsialisti koostatud nõuetekohane ehitusprojekt.
Projekti koostamisel tuleb arvestada, et Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ kohaselt peab ehitis: 1) vastama ehitusseadustiku § s 11 ja ehitusseadustiku alusel kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele ning 2) lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile.

Kinnistu paikneb Kalamaja miljööväärtuslikul alal, kus arhitektuursel sobivusel on lubatud vaid hoonete väiksemahuline (nt hoovipoolsed vintskapid, katuseharja tõstmine vms) laiendamine. Hoone on tunnistatud miljööväärtuslikuks hooneks. Ajalooliste hoonete laiendamise arhitektuurse sobivuse üle otsustab illustreerivate materjalide alusel ameti vastava piirkonna miljööalade peaspetsialist (Kalamajas Erja-Liina Raidma). Vastavalt miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimustele katuse räästa tõstmine ei ole lubatud. Katuse harja tõstmise täpse ulatuse üle saab otsustada eskiisi alusel, kuid kindlasti ei saa harja tõsta üle 1 meetri. Arhitektuurselt sobiva vintskapi kavandamise võimalust saab kaaluda hoovi poole, kus nende mõju tänavaruumile ja -vaadetele on väiksem. Antud elamul on vintskapid ka praegu olemas. Kahetasandiliste vintskappide ja katuseakende kavandamine ei ole lubatud. Hoovipoolsete vintskappide ümberehitamise või laiendamise põhjendatust ja võimalusi saab kaaluda eskiisprojekti alusel. Üldine printsiip miljööväärtuslikule hoonele vintskappide kavandamisel on, et vintskapid peavad arvestama hoone üldiste proportsioonidega ning olema katuseharjast, välisseinast ja hoone külgedelt tagasiastega. Katuseakende kavandamisel peavad need olema mõõduka suurusega ja plokistamata. Hoone algupärane arhitektuurne välisilme tuleb säilitada või taastada detailideni, lähtudes algupärastest detailidest, hoone tüpoloogiast, arhiiviandmetest, sama arhitekti ning ajastu analoogidest. Üldised tingimused miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimiseks on leitavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Kavandatud eluruumid peavad vastama majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 85 „Eluruumidele esitatavad nõuded“. Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind peab olema vähemalt 8 m², laius 2,4 m ning kõrgus 2,5 m. Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Katusekorruse plaaniline lõige tehakse tavapäraselt 1,6 m kõrguselt (alla 1,6 m kõrgused ruumid ei lähe pindade arvestusse). Abiruumide minimaalne kõrgus on 2,1 m ja evakuatsioonitee puhas kõrgus peab olema 1,9 meetrit.

Vahelakke trepiava kavandamine on kandekonstruktsioonide muutmine ning pööningukorruse kasutusele võtmine tähendab täiendava koormuse kavandamist. Hoone kande- või jäigastavate konstruktsioonide muutmisel ja/või täiendavate koormuste kavandamisel tuleb esitada ehitusprojekti koosseisus pädeva spetsialisti koostatud hoone kandevõime ehitus-tehnilise seisukorra hinnang ning vajadusel sellele vastav kandekonstruktsioonide lahendus koos olulisemate sõlmede ja detailide lahendusega M1:5...M1:50. Tuleohutuse osa vaatab Päästeamet.

Lisaks on kande-ja piirdekonstruktsioonid ühisomand ning avade tegemise ja üldkasutatavate ruumide hõivamisega peavad nõustuma kõik kaasomanikud notariaalse kokkuleppe alusel (korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 3 lg 2, asjaõigusseadus § 119 lg 1 ja § 120 lg 1).

Seega enne konkreetsete kulutuste tegemist tuleb üle mõõta pööninguruumide kõrgused (selgub, kas on võimalik elu- või abiruume kavandada). Arvestada, et olemasolevale lisandub ligikaudu 10 cm põrandakonstruktsiooni ja katusekonstruktsiooni minimaalseks paksuseks tuleb arvestada vähemalt 25 cm. Seejärel konsulteerida Päästeametiga (muutub hoone korruselisus ja nõuded hoone tulepüsivusele) ja pädeva ehituskonstruktoriga (selgub, kas ja millistel tingimustel ning kuhu on trepiavade rajamine võimalik). Hoone laienduse ja välisilme sobivuse hindamiseks on teil võimalus konkreetse ettepanekuga pöörduda konsultatsiooniks piirkonna miljööalade peaspetsialisti Erja Liina Raidma poole (645 7186).

Pildid, video ja failid

Hanke korraldaja ei ole pilte ega faile lisanud.