Kuuri ehitamine (18m2)

Asukoht märjal pinnasel, arvatavasti on vaja teha vaivundament. Vaiade sügavus kuni 8 m.

Tere! Ma ütleks, et vaiad tuleb teha nii pikad, et on tagatud stabiilne kandevõime. Kui oskate geoloogilisest uuringust vajaliku info välja lugeda, siis palun:

Uuringusügavuses kuni 10,75 m eraldati välja 11 geoloogilist elementi, kihti.

KIHT V, Vundament (tIV). Puuraugus 2 esines täitekihis vana müüritis, mis avati maapinnast 0,45 m sügavusel. Müüritise paksus puuraugus oli 0,55 meetrit.

KIHT 1, Täitepinnas (tIV). Kiht 1 koosneb peamiselt mullasegusest ehitusprahist (jäätmetest) ja liivast. Kiht on kohev, niiske kuni veeküllastunud. Täitekihi paksus oli puuraukudes 1,3...1,9 meetrit. Täitepinnase alumine osa, kuni 0,5 m on segunenud turba ja mudaga.

KIHT 2, Turvas (bIV). Turbakihi ülemine, 1,15...2,15 m paksune osa avati abs kõrgusel 33,0...33,85 meetrit. Turbakihi ülemine osa on mustjaspruuni värvusega, keskmiselt kõdunenud, sisaldab lubja viirge ning pesasi ja on täitepinnase all mõnevõrra tihenenud. Turbakihi alumine osa lamab plastse lubjakihi (kihi3) all, maapinnast 4,0...4,35 m sügavusel, abs kõrgusel 30,6...31,15 meetrit. Turbakihi alumine osa on helepruuni värvusega, turvas on halvasti kõdunenud, tihenenud.

KIHT 3, Järve- ja allikalubi (bIV). Beezika värvusega, plastne, pehme lubjakiht esineb kõikjal uuringualal turbakihis, 0,55...1,3 m paksuse vahekihina. Lubjakihi pealispind jääb maapinnast 3,0...3,45 m sügavusele abs kõrgusele 31,7...31,9 meetrit.

KIHT 4, Orgaanilise aine sisaldusega mölline peenliiv (aIV). Puuraukudes 2, 3 ja katse HfA-1 kohal esineb turbakihi all, maapinnast 4,3...4,6 meetri sügavusel, abs kõrgusel 30,3...30,8 m, hallika värvusega vähese orgaanilise aine sisaldusega mölline peenliiv. Kihi paksus puurukudes oli 0,75...1,0 meetrit. Orgaanikaga liiv on kohev, kogu intervallis veeküllastunud.

KIHT 5, Peenliiv (fglIII). Kollakas- kuni punakaspruuni värvusega peenliivakiht algab uuringualal maapinnast 4,9...5,6 m sügavusel, abs kõrgusel 29,3...30,0 meetrit. Kesktiheda peenliivakihi paksus puuraukudes oli 1,6...2,8 meetrit. Kihi paksus suureneb Emajõe suunal.

KIHT 6, Kruusaga peenliiv (fglIII). Peenliiva kihi all lamab 0,5...0,9 m paksune punakavärviline kruusaga peenliivakiht. Kihi pealispind jääb maapinnast 7,3...8,4 m sügavusele, abs kõrgusele 26,5...27,65 meetrit. Kruusaga peenliiv on veeküllastunud, kiht on kohev kuni kesktihe.

KIHT 7, Savimöll (lglIII). Savimölli esines puuraugus 3, kus kiht lamas kruusaga peenliivakihi all. Savimöllikihi paksus puurugus oli 0,9 meetrit. Kihi pealispind jääb maapinnast 8,9 m sügavusele, abs kõrgusele 26,0 meetrit. Väheplastne savimöll on konsistentsilt pehme, kiht on beezika värvusega.

KIHT 8, Kruus (fglIII). Veeristega kruusa esines puuraugus 3, 0,25 m paksune kruusakiht lamab liivakivi murenenud osal. Kruus on kesktihe, veeküllastunud.

KIHT 8, Murenenud liivakivi (D2ar). Aruküla lademe liivakivi ülemine, murenenud (porsunud) osa avati abs kõrgusel 24,85...27,6 meetrit. Maapinnast jääb murenenud osa pealispind 7,3...10,05 meetri sügavusele. Murenenud osa koosneb peamiselt detsementeerunud peeneteralisest liivakivist ja liivast. Murenenud osa paksus puurimise ja sondimise järgi on 0,3...0,75 meetrit. Kiht on veeküllastunud.

KIHT 9, Liivakivi (D2ar). Liivakivi nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud osa avati maapinnast 8,05...10,35 meetri sügavusel, abs kõrgusel 24,55...26,85 meetrit. Tsemeteerunud osa läbiti kuni 1,0 meetri ulatuses. Liivakivi pealispinna reljeef on tugevasti kaldu Emajõe suunas.

Hoone on soovitatav rajada mõnd tüüpi (koht, kruvi) vaivundamendile, toetudes vaiad, kas peenliivkihti (kihti 5), kruusaga peenliiva (kihti 6), kruusa (kiht 8) või otsaga liivakivisse (kihti 9 või 10).