Pur vahuga soojustuse tegemine

Tere. 200mm lahtise pooriga vahtu on alla igasuguse miinimum normi. Lisaks tuleb kindlasti paigaldada nii auru-, kui ka tuuletõke. Eesti tingimustes on mõistlik miinimum 200mm suletud pooridega vahtu ( hetkel kehtiv min. norm 150mm suletud pooridega vahtu). Ei tasu ka uskuda neid, kes valetavad, et 200mm avatud pooridega vaht peab tuult. Mõelge oma päring uuesti läbi, et vältida hilisemaid konstruktsiooni kahjustusi ja ümber tegemist. Selliseid teisi Eestis juba liigagi palju ja meilt on korduvalt sellises olukorras abi palutud.

Auru- ja tuuletõkke paigaldamine parandab olukorda, kuid 200mm on Eesti tingimustes liiga vähe. Sellest lihtsalt pole peaaegu mingit kasu. Täna oleks ikkagi 200mm vaja suletud pooridega vahtu paigaldada ja mõelda ka, kuidas likvideerida puidu külmasillad.

Palkmajad ongi peaaegu mõttetud, kuna puit on üsna suur külmasild. Puidu ja PUR vahu soojusjuhtivuse vahe üle 6 korra. Kui korralikult mnaja soojjustada,. siis on PUR vahiuga lihtne saavutada väga hästi sooja pidav maja, kuid palkmajad ei pea kunagi hästi sooja. Mul endal isiklik kogemus olemas, kuigi selle palkmaja palgid on vägagi ilusti koos, aga ikka väga suured küttekulud, võrreldes PUR vahuga soojustatud maja puhul.

Saada mulle siis päring

Tere
Väide et avatud pooridega vaht on mõttetu on ikka valetamine, küll.
Suletud pooridega vaht on kindlasti soojapidavam, kui meie kogemus näitab et suletud pooridega vahuga kaasnevad ka riskid .
Suletud poor kaotab oma soojustusvõimest 25% aastatega., on jäik materjal ja katuse liikumisega võivad tekkida mõrad ja siis ei ole enam tuuletihe katus.
Samuti kui ei kata kõiki puitosi seestpoolt täielikult peab ka suletud pooridega vahule tegema aurutõkke. ( vastadel juhul koguneb niiskus puidu sisse)
Suletud pooridega vahul in kõige halvem heliisolatsioon , kuna on jäik materjal.
Avatud pooridega vahuga saavutaye 30% parema tulemuse kui villadega.
Hingav katuseriie toimib ka tuuletõkkena ja sissepoole paigaldatakse aurutõke + tuulutus.
Lisaks on elastne, ei kahane ja peab ka heli.
Kui kusagilt hakkab tuuletõkke lekkima, ei karda avatud pooridega vaht seda nii nagu vill.
Kui te ei taha just pasiivmaja saate ka 200mm väga hea tulemuse, kuid mida rohkem seda uhkem.

Uskumatult rumal jutt suletud pooridega vahtude kohta. Liikumine tekitab mõrasid??? Tegelikult siis konstruktsioon hoopis ei liigu. 200mm on piisav. Eestis hetkel kehtiva normi järgi on minimaalne kihipaksus 300mm, mitte 200mm. Riskid kaasnevad neil, kes ei oska paigaldada ja kasutavad valesid vahendeid, vahtusid, tehnoloogiat jne. 25 aastaga kaotab soojapidavust. Tean, kus oli konstruktsioon lahti võetud ja see oli 40 aastat vana, ning mingeid muudatusi ei olnud soojusjuhtivuses. Suletud pooridega vahule peab tegema aurutõkke??? Jällegi uskumatu rumalus. Puidu sisse koguneb niiskus ainult siis, kui PUR valesti paigaldada. Jah, seda olen näinud, oma 12 aastase kogemuse juures, ja seda alati siis kui on oskamatu paigaldus. Ükski hingav aluskate ei ole tuuletõkkeks sobilik. See on samasugune pettus. Palun käige koolis ja uurige asja. Alarõhu testiga näete kohe, kuidas selline aluskate ei pea midagi ja ajas ka ei pea vastu. Ka enamus tuuletõkkeid on üsna kehvad. Helipidavusel ei ole mingit vahed. Uurige netist seda ja saate ka ise teada. Vahe tekib ainult siis, kui panna 2 korda paksem kiht, ida tuleks villa ja avatud pooridega vahu puhul teha, et saavutada sama soojapidavus. Palun uurige asju ja tehke teste, siis näete, et Eesti tingimustes on avatud pooridega vaht peaaegu kasutu. Avatud pooridega vahust võidab ainult paigaldaja ja seda mitu korda rohkem, kui suletud pooridega vahu paigaldamisel. Ka meil on olemas 8 erinevat avatud pooridega vahtu, kuid 12 aasta jooksul ei ole seda kordagi paigaldanud väliskonstruktsiooni. Miks? Sest ei taha, et kliendid ka meid kiruksid, nagu seda tehakse avatud pooridga vahtude paigaldajate kohta. Me oleme hoopis käinud selliseid maju parandamas. Kas arvate, et me ei tahaks kordades rohkem teenida? Ikka tahaks, aga rahulolev klient on palju toredam. Ka paksust tuleks panna topelt ning siis sama soojapidavuse saavutamiseks läheks asi oluliselt kallimaks. Ma ei saa üldse aru, miks seda paigaldatakse. See pole mitte kuidagi mõistlik, ei rahaliselt, ega ka tulemjuselt. Samuti koguneb vigase aurutõkke korral veeaur talvel külmaga vahu pooriude vahele, nii nagu jka villal, ja siis, kui on meil külm, ehk veebruaris, jääb n.n töötavat osa max pool või isegi vähem. Ja ärge hakakae väitma, et vaht ja vill ei ima vett. See ei puutu asjasse. Ka supipott ei ima vett, kuid seal olev vesi ikkagi jäätub. Sama jama juhtud pooride vahel, kui sinna veeaur sisse satub. Palun ärge unustage, et majad ei "hinga", vaid inimesed hingavad. Ükski konstruktsioon ei pea olema hingav, kui tahad et see sooja peab. Majad "hingavad" ainult ventilatsiooni kaudu ja seda kontrollitult. Ventilatsioon kallis. No kui ikka tead kust ja kellel tellida, siis ei ole kallis. Seega, kui tahad et soojuatamisest ka. mingit kasu on ning majas mõnus mikrokliima, siis tuleb asjad korralikult läbi mõelda. Ise olen sellist maja juba 11 aastat nautinud ja väga rahul.

Helipidavus olematu, suletud pooride mahukahanemine ka sertifikaatides sisse kirjutatud, Aurutõkke puudumidel imendub niiskus ikkagi puidu sisse.
paigaldamise hetkel on suletud pooridega vahu soojusjuhtivus 0,022 kuid aasta möödudes 0,030.
Enamus eesti majades kasutatakse ikkagi 200 villa kihti ja on ka soe olla.
Inimesed ei taha ja ei jõua ainult näpp seadustes ehitada.
Avatud pooridega vaht on alternatiiv villale millega saate tõsta olemasoleva kihi soojuspidavust.
Katusealuskatetel on lubatud paigaldada
soojustus otse vastu, kuna nad peavad tuult kinni kuid samas lasevad veeauru endast läbi.
Sama kehtib ka avatud pooridega vahu puhul.
Välismaal nõutud vaakumtestidest saavad avatud pooridega vahud ilusti läbi.
Meie teadmised põhinevad ikkagi tehase andmetel ja nende soovitustel.
Kuid kahjuks liigub eestis väga alatuid firmasid
mõned väidavad isegi kliendile et oleme raha võlgu, et endale objekti saada.
Palun vabandust inimese eest kes hanke korraldas ja nüüd selliseks blogi pidamiseks siin läks. Loodan et saite natuke infot et oma tööle õige tegija leida.

Olen ID11144-ga täiseti nõus, et avatud vaht ei sobi välisperimeetri soojustamiseks! Oman samuti juba 10 aastast vahu paigaldamise kogemust ja seni ei ole olnud meil kunagi sellist olukorda, et vaht mõraneks või tuleks puidu küljest lahti. Mul on juba 10 aastat omal kodus garaazi lagi tehtud suletud vahuga ja see on tänaseni vaadeldav ja nii vaht kui ka prussid on täiesti korralikud ja ilusad. Uued turule tulijad tahavad jah ruttu vist rikkaks saada ja müüvad avatud vahtu ja promovad seda mis kole, ma päris ausalt kaotan aastas vähemalt 50 klienti kellele ei ole nõus avatud vahtu välisperimeetrisse paigaldama. Avatud vahtu kasutame vahelagedes ja vaheseintes. Mina olen saanud tehase esindajatelt koolitust ja neilt tuli ka hea ütlus, et kui kasutate oma kliimas avatud vahtu näiteks välisseinte soojustamises, siis edaspidist koostööd nad meiege enam teha ei taha sest nii me rikume vahu head mainet. Kuna tegemist on selliste kämpingutega siis seal on liigniiskuse oht päris suur ja mingit avatud vahtu ma sinna kohe kindlasti ei paneks, enne paneksin ainult 10cm suletud vahu kihi ja asi palju kindlam kui avatud vahuga 20cm.

Tere
Eelnev jutt kõik laias laastus õige aga antud juhul, võiks aluseks võtta tellija poolne foto ja ja lähtuda sellest, et tegemist kämpinguga ja talvel on see lihtsalt kütmata hoone.
Antud juhul võib korraliku aurutõkke olemasolul julgelt paigaldada avatud pooridega vahu mille plussiks on siinkohal just heliisolatsioon ja vahest kui suvel ka küte järgi panna siis täidab oma ülessande ilusti ära kuna sellised kämpingud pannakse sooja mõni tund enne inimeste saabumist kui sedagi. Samas on ta kindlasti parem lahendus kui traditsiooniline isolatsioon. Pigem on siin vajalik isoleerida kuuma päikese eest mis selle musta katusealuse kuumaks kütab ja selleks piisab sellest 200mm avatud pooridega vahust kämpingule ilusti.
Siinkohal suletud poor hoiaks kindlasti paremini sooja aga magada seal rahe või vihmaga oleks nii mõnelgi keeruline.
Siin peab klient tegema valiku millised kriteeriumid temale vajalikumad.
Kuna tegu pole elumajaga siis mõlemad valikud on ok oma plusside ja miinustega.

Parimat

Tere

Juhiks tähelepanu ka sellele, et on erinevad vahud/tootjad.
On olemas väga õhulisi vahte nagu 8kg/kuubile ja topelt tihedamad 16kg/kuubile.
Tellijal tasub kindlasti seda jälgida, kuna toorainet ühel juhul kulub poole rohkem aga samas tunduvalt tihedam.

Parimat.