Vinüültapeedi koostis

Esmakordselt leidis vinüültapeet kasutust aastal 1947. Materjal moodustub kahest kihist, millest esimeseks on paber või fliseliin. Tapeeditüübi nimele vihjates, on see kaetud tugeva vinüüli kihiga. Pealispinna moodustab vinüülkate, mida nimetatakse ka PVC-ks ehk polüvinüülkloriidiks. See annab materjalile mitmeid eeliseid, kuid samal ajal ka puudusi, millest lähemalt räägitakse materjali omaduste all.

Sünteetilisi vinüültapeete on saadaval eri vinüüli sisalduse hulgaga — vahtpolüvinüülkloriidtapeet, reljeefne ning harilik vinüültapeet. Lisaks erinevad need sordid üksteisest ka hõõrdumiskindluse ja tiheduses osas. 

Vinüültapeedi omadused

Tugevused:

• Niiskuskindel - materjali pealiskihiks on PVC vinüülkihiga, on seda ka äärmiselt kerge puhastada. Paber- või fliseliinalusel PVC aitab tõrjuda niiskuse ja mustuse imbumist.  Seetõttu on see eriti sobilik ka vanni-, duši- ja köögialasse. Tapeeti võib puhastada nii harja kui ka märja lapiga.
• Valguskindel -materjal ei tuhmu ei aja möödudes ka päikese käes.
• Elastne - veniv ja tihe.
• Aluspinna suhtes vähenõudlik - paksu ja struktuurse vinüültapeediga lihtne katta ebatasast ja defektset aluspinda. Lisaks on vinüültapeedi hiljem seintelt eemaldamine samuti kerge. 

• Vastupidav - vinüültapeet peab hästi vastu mehaanilisele pingele, survele ja  löögile. Seega võib materjali kuluvusnäitaja alusel pidada seda tugevaks ja töökindlaks. 
• Rikkalik valik - vinüültapeeti on saadaval laias valikus erinevaid värve, tekstuure ja mustreid. Kuna tegu on täieliku sünteetikaga, ei ole tekstuuride, illustratsioonide ja muude kaunistuste valmistamisel raskusi. Saadaval on nii üdini siledaid kui ka hoopis reljeefseid tapeete, mis imiteerivad erisuguseid materjale nagu keraamilist kivi, nahka, krohvi, puitu ja metalli. 
• Üsna tulekindel - vinüültapeet on B-klassi tulekindlusega.
• Taskukohane - üldjuhul pabertapeedist soodsam

Puudused:

• Ohtlikud ühendid - kuna PVC kuulub plastmasside hulka, siis võib sellest ajapikku erituda ohtlikke ühendeid. 
• Ei hinga - kuigi kõige kallimal vinüültapeedi tootel võivad olla spetsiaalsed hingavust võimaldavad mikropoorid, siis üldiselt see tapeeditüüp õhku läbi ei lase. Klassikaliselt peetakse vinüültapeeti erinevalt pabertapeedist mittehingavaks.

Kuhu vinüültapeet sobib?

Materjali mittehingavus seab paigaldamise osas mõningad kriteeriumid. Näiteks, et mitte blokeerida puitmaja karkassi hingavust, tuleks sellises hoones vinüültapeeti vältida. Samuti ei soovitata seda paigaldada laste- ja magamistubadesse, kuna see ei lase õhku läbi ning võib õhukvaliteedile halvasti mõjuda. Seetõttu tuleks vinüültapeeti vältida ka allergikute eluruumides.

Seevastu oleks sobib vinüültapeet tubadesse, kus on tagatud hea ventilatsioon ja värske õhu ligipääs. Sellisteks aladeks võivad olla näiteks köök, esik, koridor, fuajee ja vannituba. Lisaks sobib vinüültapeet ka avalikesse ja suure kasutuskoormusega ruumidesse oma vastupidavuse, ilu ja kerge hooldatavuse tõttu. Materjali soovitatakse ka väikse seinapinnaga aladele ja üha levinumaks variandiks on vinüültapeediga katta vaid üks toa sein. See säilitab karkassi ja ruumi hingavuse, ent lisab lisaaktsenti võimalusterohke disaini kujul.

Vinüültapeedi paigaldamine

Nagu eelnevalt mainitud, ei ole vinüültapeet aluspinna suhtes eriti nõudlik, kuid ideaalis oleks hea paigaldada see värvitud siledale seinale. Sarnaselt pabertapeedile tuleb vanematel vinüültapeetide toodetel kanda liim tapeedi paanidele, mitte seinale. Lisaks on vajalik kasutada spetsiaalset liimi, mis on ette nähtud raskemate tapeeditüüpide jaoks. Oluline on vältida PVA-d sisaldavat liimi, kuna see võib materjali kahjustada.

Nagu igasugune paigaldustöö, nõuab ka vinüültapeedi paigaldamine täpsust. Kui olete ise paigaldamise osas kõhklev, siis pigem hankige abi oskustega paigaldajalt. Viimastel aastatel on vinüültapeedid arenenud nii palju, et paigaldamine on muutunud lihtsamaks. Kaasaegsed fliisipõhised vinüültapeedid ei vaja enam käsitsi liimimist, vaid liim kantakse otse seintele. Seetõttu pole vaja suurt põrandapinda, kus tapeedile mugavalt liimi kanda, ning paigaldamine on märksa kergem.

Lisaks teeb tapeedi seintele kleepimise lihtsaks see, et vinüülkiht ei ima endasse liimi. Seega kui paigalduse käigus satub tapeedile üleliigset liimi, saab selle hõlpsasti niiske lapiga maha pesta. Nõnda ei pea te muretsema, et teie paanid määrduksid. Kui olete varunud õige liimi ning teostate paigaldustöö hoolikalt, siis on vinüültapeeti lihtne ka tulevikus seintelt eemaldada.

Kokkuvõte

Vinüültapeedi põhikomponentideks on alusena paber või fliseliin, mida katab vinüülikiht. Kuigi materjali pealiskiht PVC annab materjalile kuhja hindamatuid omadusi nagu vastupidavus valgusele, löögile, niiskusele ja puhastamisele, siis ühtlasi on PVC-st tingitud ka selle materjali nõrkused - selle sünteetilisus ja mittehingavus. Vinüültapeet on vastupidavam kui paber- ja fliistapeet, seetõttu on see laialdaselt kasutusel. Kokkuvõttes võib öelda, et vinüültapeet on populaarne valik inimestele, kes soovivad dekoratiivset, vastupidavat ja lihtsasti hooldatavat tapeeti.

Loe ka: Pabertapeet ABC