Müra mõõdetakse detsibellides dB, mis tähistab helirõhu taseme muutust. 1 dB on vähim eristatav muutus. Öisel ajal on lubatud müra piirväärtus eluruumides ca 30 dB ja päevasel ajal 40 dB.
Mõned põnevad helid:
- Hingamine - 10dB
- Tuule sahin puulehtedes – 15-20 dB
- Kella tiksumine – 20 dB
- Sisuliselt vaikne ruum – 40 dB
- Keskmine jutuajamine – 60 dB
- Inimesi täis ruum – 75 dB
- Keskmine liiklus – 70 dB; tihe liiklus 85 dB
- Baar – 90-100 dB
- Inimese kuulmisele kahjulikult mõjuv norm – 85 dB
- Rokk-kontsert – 120-130 dB
- Lennuk maja kohal (50m) – 140 dB
- Püssipauk – 170 dB
Inimesele optimaalne ja rahustav müra on 10-20 dB, mis esineb näiteks looduses jalutades. Kontoris on tavaliselt sobiv müra 50-55 dB, mis üldjuhul ei sega tööle keskendumist. Rohkem häirib ootamatu ja katkendlik müra, näiteks telefonihelin, tänavalt kostuvad helid, teiste inimeste jutt jms. Tervisele kahjulikum on ootamatud helid kui pidev taustaheli.
Tänapäevased heliisolatsioonimaterjalid on head, kuid ka kõige kvaliteetsemad ei summuta kogu müra. Seetõttu on loomulik, et maja ehitatakse krundile sõiduteest veidi eemale. Eriti oluline on mürakindel kodu raudtee, lennujaama, tehaste ja suure liiklusega teede läheduses. Sellisel juhul pead juba projekti käigus planeerima kvaliteetsete heliisolatsiooni materjalidele kasutamist. Kui ostad uut kodu või korterit, on sul õigus küsida lisaks teistele normidele ka heliisolatsiooni kohta väljastatud näitajaid ning sertifikaate.
Sobivad materjalid heliisolatsiooniks:
- Fibo-plokk on poorne. Õhk on parim heli summutav element st erinevalt vedelatest ja tahketest ainetest ei kanna õhk heli hästi edasi. Lisaisolatsiooni ei vaja juba näiteks 200-300 mm fibo-plokk.
- Kui Sul on juba kõlav maja, siis tänapäeval on saadaval spetsiaalsed heliisolatsiooni plaadid, mis paigaldatakse majja sissepoole. Enamasti on need soliidse välimusega ning vajavad vaid lihtsamat viimistlust – värv või tapeet.
- Juba kaua kasutusel olnud soojustusmaterjal mineraal- või kivivill on suurepärane mürasummutaja, mis töötab see lisaks soojustusena ka heli isolatsioonina. Selle korrektne paigaldamine vajab kogemusi ja teadmisi. Mitmekorruselise maja puhul tuleb villa panna kahe korruse vahele just müra summutamiseks.
- Akustilistest plaatidest ripplagi on hea lahendus, kui üldine konstruktsioon on odavatest materjalidest ning isolatsiooni pealt on kokku hoitud.
Heli võimendavad materjalid:
- Valatud betoon tekitab kõlakoja. Põrandaks ning vahelaeks levinud betoon on küll mugav ja stabiilne, kuid tihkes materjalis levib heli hästi ning samuti peegeldab see heli ruumis.
- Ripplaed on soodne ning mugav lahendus, kuid pole kuigi heli summutavad. Sellisel juhul tasub soetada lisaks akustilised plaadid ning paigalduskonstruktsioonid, mis on just heli isolatsiooniks mõeldud.
- Mida rohkem vaba ruumi on kodus, seda kiiremini heli levib. Müra summutamiseks tasub pigem ehitada rohkem tube ja vaheseinu.
- Kahjuks võib liiga tihti leida ehituspraaki. Kipsplaadid aitavad heli summutada kuid ilma kivivilla seina konstruktsioonid lisamata ei ole see efektiivne. Seda on lihtne avastada näiteks potentsiaalses uues kodus seintele koputades. Kui sein kõlab vastu, siis võid kindel olla, et planeerimisel ja ehitusel on vähe mõeldud helipidavusele.
Kuidas müra summutada?
- Isoleeri ventilatsioonitorud.
- Müra tekitavad seadmed tuleb hoida eraldi ruumides – näiteks tehnoruum, eraldatud köök jms.
- Piirded ja vahelaed peaksid vähendama heli vähemalt 40-50 dB, seda kontrollivad spetsialistid. Kui kodu lähedal asuvad suured müraallikad – raudtee, tehased jms – peavad seinad vähendama müra isegi kuni 100 dB. See tähendab suuremat massi ja paksemaid seinu. Kui vaheseinad on madala helipidavusega, tuleb lisaks kasutada näiteks vaipu, mis summutavad heli ning spetsiaalseid materjale. Üldjuhul, mida suurem on mahumass, seda rohkem summutab see heli. Hästi sobivad selleks poorsed materjalid.
- Aknaid valides sobivad pigem mitme klaasiga aknad, mis toimivad hästi nii sooja- kui ka heliisolatsioonina. Klaasi paksuse suurendamisega on võimalik parandada klaaspaketi mürasummutavaid omadusi.
- Kõlakoda tekib, kui heli neeldumise asemel materjalidel peegeldub. See sobib kirikutesse või kontserdisaali, kuid kindlasti mitte koju. Mida tihedam materjal, seda paremini peegeldab see heli, mida poorsem ning õhulisem materjal, seda paremini heli neeldub.
