Prantsuse rõdu

Iroonilisel kombel alustame rõdust, mis ei olegi tegelikult rõdu. Prantsuse rõdu all peetakse silmas palkonetti tuntud ka valerõdu ehk pseudopalkonina. See on madal, umbes vööni ulatuv aknarinnatis, mis asub kitsa klaasukse ees. Klaasuks ulatub põranda tasapinnast akende ülaosani. 

Prantsuse rõdu üheks peamiseks funktsiooniks on takistada inimestel lahtisest aknast või uksest välja kukkumast. Rinnatis on Euroopas laialt levinud ja enam kui 300 aasta vana. Neid leiab arvukalt Londonist,  kus 1707. aasta ehitusseadusega keelati puidust katuseräästaste ehitamine ja nõuti selle asemel poole meetri kõrguste tellistest rinnatiste püstitamist. Rinnatised sildadel ja teistel kõrgetel ehitistel kaitsevad nende kasutajaid allakukkumise eest. Nende eesmärk võib olla ka vaate piiramine, prügi alla loopimise takistamine ja toimimine müraseinana. Kuivõrd sillarinnatised ei pea toimima tuletõkkena, siis võib neid ehitada mistahes materjalist, aga kõige levinumad on profiilteras, alumiinium, puit ja terasbetoon, kirjutab Unioonpeedia.

Prantsuse rõdude suurimaks miinuseks on see, et need ei suurenda eluruumi ega anna seega juurde elamispinda. See on lihtsalt üks aknast välja vaatamise võimalus. 

Skandinaavia rõdu

See on eestlastele kõige tuntum rõdustiil. Skandinaavia rõdu on majast väljaulatuv eluruumi laiendus, kuhu saab siseneda elutoast, köögist või magamistoast. Rõdul on enamasti alati turvalisuse huvides piire. Skandinaavia rõdu saab muuta omapärasemaks, paigutades sinna toolid, lauad, taimed, diivani, tugitoolid jm. 

Kuna Skandinaavia stiilis rõdudel ei ole tihti kaitsvaid seinu, on viimastel aastatel saanud populaarseks rõdude klaasimine, et rõdu tolmu, vihma, lume ja muude ilmastikuolude eest kaitsta. Ühtlasi tõstab see hoone soojapidavust ning aitab rõdu või terrassi aastaringselt eluruumina kasutada. Rõdu kinniehitamise kohta loe lähemalt siit.

Sellise rõdu suurimaks miinuseks on metallist liigendid, mis ei pea kaua ilmastikule vastu. Pidev temperatuuri ja niiskuse kõikumine mõjub liigenditele aja jooksul halvasti ning nende toimivus väheneb. Selle vältimiseks soovitatakse kasutada innovaatilisi ilmastikukindlaid liigendeid, mis taluvad muutuvat temperatuuri ja niiskust.

Rippuv rõdu ehk ripprõdu

Nagu nimigi viitab, ripub see rõdutüüp maja külge kinnitatuna. Tegu ei ole aga võrkkiigega, vaid see on kruvide ja teraskaablitega kinnitatud. Sarnaselt Skandinaavia tüüpi rõdudele on ka rippuvad rõdud toekad, kui põrand või suur plaat on kinnitatud maja külge 45 kraadise nurga all.

Kui Skandinaavia stiilis rõdud ehitatakse koos majaga ja need on kinnitatud hoone struktuuri külge, siis rippuvaid rõdusid on võimalik paigaldada ka pärast hoone valmimist. Selleks tuleb kindlaks teha, kas olemasoleva maja raamistik suudab kanda rõdu ja sellel olevat raskust, kas poldid kinnituvad maja seina külge piisavalt kindlalt ning kas roostevabast terasest kaablid suudavad raskust kanda.

Virnrõdud

Virnrõdud, nagu nimi viitab, on ühes virnas paiknevad rõdud, mis on ehitatud teineteise peale ja toetuvad raamistikule. Tihti on tegu majast eraldiseisva konstruktsiooniga, mis on hoonega vaid minimaalselt ühendatud. Sellega säästetakse maja kandekonstruktsioone suurest koormusest. 

Rõdu konstruktsiooni moodustavad vertikaalsed terasest postid ning kogu raskus kandub maapinnal olevale betoonist vundamendile, mis on sinna spetsiaalselt paigaldatud. Metallist postide suurus oleneb sellest, mitu rõdu on teineteise peale asetatud ning kui suured ja rasked need on. Virnrõdu ei pruugi esteetiliselt kõige kaunim olla, aga tihti valitakse see variant oma lihtsa paigalduse tõttu.

Seda tüüpi rõdu, sarnaselt rippuvale rõdule, on võimalik hoonele paigaldada ka pärast maja valmimist. Erinevus seisneb aga selles, et virnrõdud paigaldatakse korraga mitmele korrusele, mistõttu peavad kõik elanikud selle paigaldamisega nõus olema. 

Mezzanine ehk siserõdu

Kui kõik teised siin nimekirjas olevad rõdud asuvad maja välisküljel, siis mezzanine rõdu asub hoopis hoones sees. Tõsi, see paigaldatakse enamasti suurtesse ja kõrgetesse eluruumidesse. Mezzanine rõdu loob uue koha, kus rahulikult lõõgastuda, säilitades samal ajal võimaluse ümbritsevat jälgida. See on justkui omamoodi vaatetorn eluruumis.

Mezzanine asub tihti kahe korruse vahel või moodustabki kogu teise kõrgema korruse liikumisruumi. Olenevalt disainist on võimalik mezzanine ehitada ruumi seinte vahele nii, et kogu raskus toetub täielikult seintele. Teise variandina on tegu ülemise korruse põranda laiendusega, mis toetub nii põranda kui seina külge, kolmanda variandina toetavad rõdu põrandal eraldi postid või seina külge paigaldatud kaablid.

Loe ka: Vahe- ehk poolkorruse ABC

Loggia ehk lodža

Sarnaselt mezzaninele tuleb ka selle rõdu nimetus itaalia keelest. Loggia tähendab lodžat, mis on katusega rõdutüüp ja ei ulatu hoonest välja. See on avatud üldjuhul ainult ühest küljest.

Seda tüüpi rõdud on tavaliselt nii suured, et sinna saab paigutada mööbliesemeid, näiteks diivani või tugitooli, et seal mugav istuda oleks. Tegu on kui eraldi pesaga, mis suurendab eluruumi pindala. Rõdule pääseb eraldi ukse kaudu, mis on ühendatud näiteks elutoaga ja enamasti saab seda rõdu aastaringselt kasutada. 

Rõdu ehitamise kohta saad lähemalt lugeda siit.