Puidu näol on tegu naturaalse ja tundliku materjaliga, mis ei kogu tolmu ega ka muid allergeene. Seetõttu on ka kodune õhukvaliteet parem. Niisamuti on puidust põrandad lisaks kenale väljanägemisele ka vastupidavad ja natukese lihvimise järel on neile võimalik hilisemalt täiesti välimus anda, näiteks õlitamise või lakkimisega. 

Mis on puitpõrandate pikaealisuse saladus?

Kõige olulisem on teada, et puidust põranda vajab töötlemist ehk põrand tuleks katta kaitsekihiga, näiteks võib põranda aluskihina võib kasutada õli ja sellele võib peale kanda õlilaki. Võib ka ainult õlitada ja ainult lakkida, kuid olgu see kohe öeldud, et õlitatud puit  jääb jala alla soojem kui lakitud puit, sest lakkides kaotab pind selle erilise ja sooja ‘’puidutunde’’ ning muutub külmaks.  

Ruumid, kus niiskust tekib rohkem, näiteks saunaruumid või vannitoad oleks tarvis õlilakiga üle käia, sest see tagab suurema niiskuskindluse, niisamuti ka läikiva ja tugeva pinna.

Palju kasutatakse ka õlivaha kuid seda üldiselt magamistubades ja lastetubades. Küll aga ei soovitata seda suure kasutuskoormusega põrandatel kasutada. Peamiselt selle kiire kulumise tõttu. Siis soovitatakse ikkagi kasutada tavalist õli. Loe ka: Puitpõranda ABC

Lihvimine

Enne õlitamist, lakkimist või mistahes töötlemist on põrandad tarvis üle lihvida, mis on jõukohane tegevus igaühele.  Suuremate pindade tarvis on siiski mõistlik kasutada lihvimismasinat. Kui tegemist on õhukese väärispuidust kihiga parketiga, siis on tarvis lihvimisel eriti hoolikas olla, sest materjal on õhem ja õrnem kui näiteks laudpõrand. Oluline on lihvida pikki puidusüü suund. Kui aga ennast piisavalt kindlalt ei tunne, tasub lihvimine usaldada spetsialistidele. Paljud inimesed lasevad põrandaid asjatundjatel töödelda ajal, mil viibitakse ise kodust eemal, et siis takistusteta ja hõlpsasti töö ära teha ning siis anda aega põrandatele veel kuivada. Loe ka: Puitpõrand - kuidas kaitsta ja hooldada?

Viimistlemine

Kui puit on lihvitud on tarvis põrandale kanda kiht valitud vahendit. Ühtlase kihi tarvis tuleb õli, kas pintsli või puuvillase lapiga kanda põrandale. Laudhaaval tuleb õli puitu hõõruda ja kui puit seda enam ei ima ei tasu rohkem õli juurde lisada. Õlitamise puhul on  väga oluline, et liigne õlikiht eemaldataks, vastasel juhul jääb põrandapind ebatasaseks ja kuivaine, mis sisaldub õlis võib hakata naaksuma. See tuleb korralikult puidu sisse hõõruda. Hiljem tuleb pinnad puuvillase lapiga üle käia võib kasutada ka poleerimismasinat, mis üleliigse õli endasse imab.

NB! Kasutatud õlilapid on kerged süttima ning need tasub siis kas ise ära põletada või vette asetada!

Muidugi oleneb kogu töötlemisprotsess puidu tüübist mistõttu on tarvis ise tähelepanelikult õlitamisprotsessi jälgida. Lisaks sellele, et puit imab õli erinevalt, jääb ka õli toon erinev. Näiteks õlitades tamme või tumedat puitu, muutub toonimata õliga töödeldud puit üldjuhul tumedamaks, männi ja kuusepuit aga kollasemaks. Soovitud tulemuse tarvis saab lisada õlile värvipigmente, mis on looduslikud pulbrid. Meeles peab pidama, et pigmenti lisatakse vaid esimesse õlikihti. Sellised pigmendiga toonitud õlid annavad ägeda tulemuse kantuna just tammepõrandale ja laudparketile. 

Õlitada tuleb siis laud-laua haaval, tasa ja targu. Üldiselt piisab  kahest-kolmest õlikihist ja kahe kihi pealekandmise vahele võiks jääda umbes 15 tundi. Mida rohkem kihte seda läikivam on pind kuid siis võiks lasta tööd teha spetsialistidel. Kindlasti on õlile tarvis anda aega kuivamiseks. Ideaalis isegi et nädala, et siis õli täielikult kuivada saaks.

Hooldamine

Et puidust põranda välimus püsiks on seda vaja õigesti puhastada. Hõlpsama ja tulemuslikuma puhastamise tarvis on poelettidel saadaval ka erinevaid puitpõrandatele mõeldud puhastusaineid, mis muudab põrandate puhastamise kergemaks, ilma nende kaitsekihti seejuures kahjustamata. Kasutada soovitatakse neutraalse Ph-ga puhastusvahendeid, sest puit on ju lõpuks looduslikku päritolu materjal ja selle võrra tundlikum erinevatele kemikaalidele. Kindlasti ei tasu puitpõrandatel kasutada puhastusvahendeid, mis on mõeldud puidust erinevate põrandakatete puhastamiseks! Nende kasutamine võib rikkuda puitpõranda. 

Lakitud põrandad ei pruugi olla jala all nii soojad, kuid nende hooldamine on lihtsam kui õlitatud põrandatel. Neid võib puhastada niiske mopi ning puhta veega, lisaks ka spetsiaalse lakitud põrandatele mõeldud puhastusvahendiga. Korra kuus võiks kasutada ka lakitud põrandate värskendajat, mis tekkinud kriimud ja mikropraod täidab, loob kerge kaitsekihi ning taastab läike. 

Õlitatud põrandaid seevastu ei tohiks puhastada tavalise kraaniveega. Sinna tuleb lisada spetsiaalset õlitatud põrandale mõeldud seepi või värskendajat, mis aitab kulumist ära hoida ning taastab õlitatud kaitsepinda.

Põrandanipp! Puitpõrandat ei tohiks pesemisel üle ujutada ega kasutada ka liiga kuuma vett, sest pind võib muutuda pinnuliseks.

Põrand kaotab aja jooksul oma uudse läike ning vajab värskendust, siinkohal tulevad mängu vahad. Just erinevad hooldusvahad. Meeles tasub pidada, et hoolduseks kasutatavad erinevad vedelad poleervahad tekitavad reeglina põrandale lisakihid, mida tuleks mingi aja järel ka eemaldada  et kanda pinnale uus kiht. Naturaalset vahade puhul nii paksu kihti ei teki.

Hooldusvaha pealekandmiseks võib kasutada, kas lappi või pintslit ning siis lasta sel kuivada. Selleks kulub ca 2 tundi ja seejärel tuleks pind puuvillase lapiga poleerida. Kuigi vaha kuivab ruttu, oleks parem pinna kohest kasutamist vältida. 

Mida jälgida?

Kui põrandale on sattunud näiteks liiva, on vajalik see võimalikult ruttu ära koristada, sest liivaterad on karedad ning kriimustavad-kahjustavad hõõrdumisel põrandat. Eriti problemaatiline on see just tiheda käidavusega ruumides, näiteks koridorides ning fuajeedes.  Oluline on põrandaid regulaarselt puhastada ja välisuste juures kasutada porimatte, mis suurema osa prahist kinni püüab. Lemmikloomade puhul tasub mainida ka asjaolu, et nende küüned tasub hoida lühikesena, seda nende endi heaolu jaoks ning lühemad küüned ei kriibi nii väga põrandat. 

Niisamuti võivad põrandat kriipida ka pehmendavate viltideta mööblijalad. Eriti tugevaid kriimustusi põhjustavad just rasked mööbliesemed, mille jalgade alla pole kleebitud vilte, mis siis põranda ja mööblijala vahel n-ö kaitsva kihina peaksid töötama. Kui neid siiski kasutatakse, on neid tarvis vahetada- kulunud vildid muutuvad ka kõvemaks ning sinna külge kinnitub palju tolmu ja liivaterakesi. Seega tasub ka juba korra vilditatud mööblit ikka jälgida. 

Kui mööblil jalgu ei ole ja tegemist ei ole mööbliesemega, mida on tarvis igapäevaselt liigutada  (nt toolid) ei ole viltide kleepimine hädavajalik. Sellise mööbli liigutamiseks on mõistlik kasutada pehmet vaipa või rätikut, et siis suuremaid ja sügavamaid kriimustusi vältida.