Puitakendel on mitmeid eeliseid, mida plast- või alumiiniumaknad ei suuda täielikult asendada. Esiteks on need looduslikust ja taastuvast materjalist, mis on keskkonnasõbralikum kui plastist alternatiivid. Teiseks on kvaliteetsest puidust aken hästi hooldatuna väga vastupidav – palju pikema elueaga, kui sageli arvatakse. Vanemad puitaknad on sageli valmistatud aeglaselt kasvanud männist või tamme materjalist, mida tänapäeval on keeruline leida.

Lisaks on vanadel puitakendel ajalooline ja arhitektuurne väärtus. Miljööväärtuslikes piirkondades on sageli kohustus säilitada hoone algne välisilme, mis tähendab, et originaalaknad tuleb kas restaureerida või taastada võimalikult algsel kujul. Ka muinsuskaitse all olevates hoonetes ei tohi aknaid suvaliselt vahetada – tööde tegemiseks on vaja kooskõlastust ja sageli professionaalide abi.

Esteetika ei ole samuti teisejärguline. Vanadel puitakendel on proportsioon, profiil ja detailid, mida plastaknad harva suudavad jäljendada. Kui eesmärgiks on säilitada hoone autentne välimus ja isikupära, on vanade akende hooldamine parim valik.

Millal piisab värvimisest?

Kui puit on struktuurselt terve, st ei ole läbimädanenud ega pragunenud, saab aknaid edukalt värskendada värvimisega. Põhjuseks võib olla pleekinud värv, kooruv pind, kerge hallitus või lihtsalt soov värvitooni muuta. Oluline on hinnata, kas aknad sulguvad ja avanevad normaalselt, kas klaasid on terved ning kas liite- ja tihenduskohad on korras.

Puit vajab kaitset niiskuse, päikese- ja külmakahjustuste eest. Hästi valitud värv hoiab niiskuse eemal ja pikendab akna eluiga märgatavalt. Enne värvimist tuleb kindlasti vana värv eemaldada või matistada, kontrollida puidu seisukorda ja vajadusel parandada väiksemad kahjustused (nt pahtliga). Eriti oluline on üle vaadata alumised servad, mis saavad enim niiskust.

Mida tuleks värvimisel teada?

Puitakna värvimine algab alati ettevalmistusest. Kõigepealt tuleb eemaldada vana värv (täielikult või osaliselt, sõltuvalt selle seisukorrast). Selleks kasutatakse tavaliselt kuumaõhupuhurit, kaabitsat või lihvimismasinaid. Seejärel tuleb pind puhastada, vajadusel parandada praod ja augud, ning kindlasti kasutada kruntvärvi, mis tagab uue kattevärvi nakkumise ja kaitseb puitu.

Sobivad kattevärvid on näiteks alküüd- või akrüülvärvid, mis on vastupidavad ja sobivad välistingimustesse. Värvimisel tuleb pöörata tähelepanu niiskustingimustele – puit peab olema kuiv ning õhuniiskus ja temperatuur sobivad. Vastasel juhul ei kinnitu värv korralikult ning võib hakata kiiresti pragunema või kooruma.

Aknatihendeid tuleb töö käigus samuti kontrollida. Kui need on vanad ja rabedad, tuleks need välja vahetada, et tagada hea soojapidavus ja välistada veekahjustusi. Samuti on värvides oluline katta klaasid korrektselt maalriteibiga, et vältida värvi sattumist klaasile. 

Millal tuleb aken välja vahetada?

Aknad tuleks välja vahetada, kui puit on laialdaselt mädanenud, raamid on deformeerunud või kui klaaspaketid on katki ja ei ole enam võimalik taastada. Kui akna soojustusvõime on väga madal, tekivad  talvel märkimisväärsed soojakaod ja klaasidele kogunev kondensvesi, võib olla otstarbekam paigaldada uued aknad – kuid ka sel juhul võib taastada olemasoleva raami ja lisada kahe- või kolmekordse klaasi.

Sageli arvatakse ekslikult, et kõik vanad puitaknad „tuleks välja vahetada“, kuid praktikas saab enamikku neist kas osaliselt või täielikult restaureerida. Samuti on olemas lahendusi, kui vanale puitaknale lisatakse sisepoolsed energiatõhusad aknaklaasid, säilitades välisilme ja parandades soojapidavust.

Väiksemat värskendustööd – näiteks koorunud värvi parandamine või toonivahetus – võib teha oskustega koduomanik ise. Kui aga tegemist on kultuuriväärtusliku objektiga, aknad on keeruka profiiliga või puit vajab restaureerimist, on mõistlik kaasata kogemustega spetsialist.

Puitakna värvimine ei ole pelgalt iluravi – see on investeering nii maja väljanägemisse kui ka selle kestvusse. Sageli piisab õigesti teostatud hooldusest, et anda akendele uus elu ja säilitada nende ajalooline väärtus. Väljavahetamine peaks olema viimane valik, kui taastamine enam ei tasu ära. Hea puitaken on väärt säilitamist!