Päikesepaneelidest toodetud elekter võimaldab säästa võrgutasult, taastuvenergia tasult ja võrgust ostetava elektri hinnalt. Tarbimata jäänud elektri saab müüa tagasi elektrivõrku. Puuduoleva elektri saab omakorda jälle võrgust tagasi osta, kuid siis tuleb tasuda lisaks elektrienergia hinnale ka võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi. Eraisikutele lisandub käibemaks. 

Kortermajade puhul on oluline tähele panna, et päikesepaneelidest saadav elekter katab üldelektri osa ehk üldkasutatavate ruumide tarbimise (koridoride valgustus, soojaveepumbad, elektriküte jms elektrit kasutavad süsteemid). Päikesepaneelide optimaalne kaldenurk on 35-40 kraadi, kaldepinna puudumisel saab need paigaldada eraldi kanduritele. Keskmisele kortermaja katusele saab paigaldada 15-30 kW jagu päikesepaneele. Erilahendusena saab paneele paigaldada ka fassaadile.

Turul on saadaval nii mono- kui ka polükristallilisi päikesepaneele, mis tänaseks ei erine üksteisest enam hinna ega tootlikkuse poolest. Toote valimisel peaks eelkõige lähtuma konkreetse toote kvaliteedist ja tehnilistest näitajatest. 

Mida silmas pidada? 

Kas kortermaja katusele saab paigaldada päikesepaneele, sõltub eelkõige katusekonstruktsioonide kandevõimest. Olulised on ka muud tegurid nagu näiteks katusekalle, hoone paiknemine ilmakaarte suhtes, katusepinna suurus jms). Energiatõhususe seisukohalt saavutatakse parim tulemus, kui hoone on hiljuti energiatõhusalt renoveeritud. Uuematel hoonetel tagab päikesepaneel hoonele kõrgema energiaklassi. Uued kortermajad planeeritakse seetõttu üldjuhul juba projekteerimise staadiumis päikesepaneelidega, et saavutada kaasaegsetele normidele vastav liginullenergia hoone.

Lisaks tuleb mõelda, mis seisukorras on kortermaja olemasolev katus. Kas katusekate võib vajada viie aasta pärast vahetamist? Päikesepaneele saab küll eemaldada ja tagasi panna, kuid see on siiski kulu, mida saab ennetada kui katusetööd tehakse paneelide paigaldamisega samaaegselt. Päikesepark on pikaajaline investeering ja lahendus tuleks põhjalikult läbi mõelda ning -arvutada. 

Loe lisaks ka: Päikesepaneelide ABC ja Kuidas erinevad päikesepaneel ja päikesekollektor? 

Kulud 

Järgnevalt on loetletud kulud, mis kaasnevad päikesepargi rajamisega:

• Liitumispunkti tasu - paneb paika võrguhaldur. 

• Projekteerimise kulu - päikesepaneelide lisamine muudab hoone parameetreid ja seetõttu tuleb kohalikule omavalitsusele esitada nõuetele vastav ehitusteatis ja ehitusprojekt ning peale tööde lõppu ka kasutusteatis. Sellega uuendatakse ka hoone andmed ehitisregistris. Loe ka: Ehitamiseks vajalikud dokumendid

• Ehituskulu - ehituse jaoks tasub võtta mitu hinnapakkumist, et leida endale sobivaim ja usaldusväärseim pakkuja. Ehitajaga võiks kohe läbi rääkida ka hoolduse osas.
• Hoolduskulu - päikesepaneele tuleb lasta kord aastas hooldada. Regulaarne hooldus tagab paneelide töökindluse ja tootlikkuse. Tuleb arvestada, et 20 aastaga langeb paneelide tootlikkus ca 85%-le). Hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik kaablid ja ühendused. Puhastada tuleb ka paneelide pinda ja vajadusel paigaldada linnutõkked. 

Tasuvus 

Päikeseelektrisüsteem tasub end ära, kui võrgust ostetav elektrienergia on suurem kui oleks enda päikesepargi toodang. Päikesepaneelide tasuvusaega hinnatakse ligikaudu 6-12 aasta vahemikku ja see oleneb väga mitmetest teguritest nagu näiteks konkreetsetest paigaldatud seadmetest, tarbimisest, paneelide kaldenurgast, saadavast toetusest jms.

Üldjuhul tasub võimsam päikesepark kiiremini ära, sest paigalduskulu tuleb kilovati kohta madalam. Tasuvus on ka seda suurem, mida rohkem enda toodetud päikeseenergiat kohapeal ära kasutada suudetakse. Eesti Energialt on võimalik küsida tasuvusarvutust, millega hinnatakse konkreetse kortermaja vajadusi ja võimalusi, vaadatakse üle senine tarbimisharjumus ning hinnatakse paneelide mahu vajalikkust. Esialgse hinnangu saab kätte ka päikesepaneelide kalkulaatori abil, mis on leitav siit. 

Kortermajale on tõenäoliselt kõige mõistlikum lahendus, mis on võrguga ühendatud (On-Grid), sest nii saab tagada kõige soodsamalt vajaliku energiakoguse. Akudesse energia salvestamine on praegu veel tehnoloogiliselt kallis ja akudesse salvestamine ei efektiivne, kui võrguga saab ühenduse luua.

Muidugi saab rajada ka võrgust täiesti sõltumatuid lahendusi (Off-Grid), mis tulevad kasuks siis, kui on võrgukatkestus, kuid generaatori ja akude süsteem on praegu veel väga kulukas investeering. Samas on praegu päikeseenergia arendamine nii aktuaalne, et juba lähitulevikus võivad hinnad oluliselt langema hakata. Paneelide tootjad pakuvad üldjuhul toodetele ka pikka garantiid.

Taastuvenergia toetus 

Praeguseks on Elering lõpetanud taastuvenergia toetuste jagamise. Selle asemel määratakse toetused nüüd läbi vähempakkumiste, lähemalt saad lugeda selle kohta siit. Korteriühistutel tasub silma peal hoida ka Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) pakutavatel toetustel. Kuigi praegusel hetkel ei ole ühtki ainult taastuvenergia rajamisega seotud kuludele toetust, võib abi olla muudest toetusmeetmetest, mis näevad ette korterelamute rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Näiteks on mitmed pangad loonud eraldi laenutooted, mille eesmärk on soodustingimustel toetada taastuvenergiaga seotud lahendusi. 

Kokkuvõtteks 

Päike on Eesti laiuskraadidel madalal horisontaalkõrgusel novembrist veebruarini, taevast katab tihti pilvkate või sajab alla sademeid. Tingimused ei ole ideaalsed, kuid sellest hoolimata hinnatakse päikeseenergia tootmist ka siinsetel laiuskraadidel end ära tasuvaks, sest üha arenevad tehnoloogiaid suudavad aina paremini tingimusi ära kasutada. Kortermajadel tasub päikeseenergia tootmise peale mõelda siis, kui üldkasutatavatel pindadel on kasutusel mitmeid elektrit tarbivaid süsteeme. Lisaks soodsamatele kommunaalkuludele tõstab päikesepaneelide olemasolu kinnisvara väärtust ja potentsiaalselt ka hoone energiaklassi.