+ Lisa oma töö      

Maja tuulepidavus mõjutab küttearveid rohkem kui arvatakse

Eile Hange.ee
Tagasi
aja tuulepidavus, õhulekked majas, blower door test, tuulepidavuse parandamine, akende tihendamine, õhupidavus, küttekulu vähendamine, soojakadu, tuuletõke, aurutõke, energiatõhus maja, tuulelekked, maja soojustamine
Õhulekked majas on nähtamatu põhjus suurtele küttearvetele.

Tuulepidavus ehk õhulekke takistamine on üks alahinnatumaid tegureid, mis määrab, kui energiatõhus ja mugav kodu tegelikult on. Isegi paksu soojustuskihiga maja ei pruugi olla säästlik, kui külm õhk pääseb sisse läbi pragude ja vahede ning soe õhk voolab samal ajal välja. Eestis on sügised ja talved tuulised ning külmad. Ka väiksem õhu liikumine konstruktsioonides võib põhjustada tuntavat soojakadu. See omakorda paneb kütteseadmed töötama oluliselt suurema koormusega. Õhulekked ei mõjuta vaid rahakotti – need põhjustavad ka tõmbetuult, niiskusprobleeme ja temperatuuri kõikumist kogu majas.

Kust tekivad tuulelekked?

Tuulelekked esinevad igas vanuses majades. Kõige sagedamini pääseb õhk läbi akna- ja ukseraamide, sokli- ja seinavuukide, pööningule viivate luukide, ventilatsioonikanalite ümbruste ning isegi põrandaliistude vahelt.

Vanemates majades lisandub materjalide loomulik kulumine, pragunemine ja tihendite vananemine. Uuemates hoonetes põhjustavad probleeme sagedamini paigaldusvead või viimistluse ebatäpsused. Väike pragu ei pruugi olla silmaga nähtav, kuid soojakadu võib olla märkimisväärne.

Sind võib veel huvitada: Kuidas oma maja talvekülmade eest kaitsta?

aja tuulepidavus, õhulekked majas, blower door test, tuulepidavuse parandamine, akende tihendamine, õhupidavus, küttekulu vähendamine, soojakadu, tuuletõke, aurutõke, energiatõhus maja, tuulelekked, maja soojustamine
Termokaamera paljastamas külmasildu

Kuidas tuulelekked üles leida?

Kõige täpsem meetod on professionaalne õhupidavuse ehk blower-door test, mille käigus tekitatakse majas alarõhk ning tuvastatakse kohad, kust õhk kõige enam sisse voolab.

Kodustes tingimustes saab kasutada lihtsamaid võtteid: külma õhu tunnetamist käega, küünlaleegi liikumise jälgimist või termokaamerat. Kui tekib tunne, et „kuskilt puhub“, siis tavaliselt see nii ka on – ja enamasti rohkem, kui silmaga näha.

Uste ja akende tihendamine

Kõige suurema mõjuga on akende ja uste tihendamine, sest need on peamised õhu liikumise kohad. Aastate jooksul kaotavad tihendid elastsuse ning tekivad mikropraod, mis lasevad tuult läbi.

Lihtsaim lahendus on paigaldada uued kvaliteetsed EPDM- või silikoonkummist tihendid, mida leiab igast ehituspoest. Suuremate vahede puhul tasub kasutada spetsiaalseid tihenduslinde, näiteks Soudal SWS, Illbruck ME508 või SIGA Fentrim. Samuti tasub akna- ja ukseraamid üle reguleerida, et sulgumine oleks tihedam. Need väikesed tööd parandavad tuulepidavust märkimisväärselt.

aja tuulepidavus, õhulekked majas, blower door test, tuulepidavuse parandamine, akende tihendamine, õhupidavus, küttekulu vähendamine, soojakadu, tuuletõke, aurutõke, energiatõhus maja, tuulelekked, maja soojustamine
Blower-door test tuvastamas soojakadusid.

Seinad ja liited

Seinte puhul ei määra energiatõhusust ainult isolatsiooni paksus – sama oluline on, et tuul ei pääseks soojustuskihini. Selleks kasutatakse tuuletõkkeplaate ja -kangaid ning kvaliteetseid teipe. Eestis on levinud näiteks Isover RKL, Kingspan, PAROC Cortex ja SIGA tooted. Nende korrektne paigaldus võib märkimisväärselt vähendada soojuskadu.

Kui tuuletõkke liited on teibita või materjal on kahjustatud, liigub õhk soojustuskihis vabalt ja vähendab selle efektiivsust. Tehniliselt on oluline, et aurutõke paikneks konstruktsiooni siseküljel ja tuuletõke välisküljel – vastasel juhul ei täida süsteem oma eesmärki.

Läbiviikude tihendamine on üks kuluefektiivsemaid energiasäästu meetodeid.

Väikesed augud, suur soojakadu

Kõige salakavalamad tuulelekked tekivad torude, kaablite ja ventilatsioonikanalite ümbruses. Neid kohti on palju, need on ebakorrapärased ja sageli märkamata.

Lahenduseks on elastsed hermeetikud ja spetsiaalsed teibid, näiteks SIGA Rissan, Tescon, Soudal Flexifoam või Bostik MSP. Need täidavad mikropraod ja tagavad pikaajalise õhupidavuse. Läbiviikude tihendamine on üks kuluefektiivsemaid energiasäästu meetodeid.

Leia usaldusväärne ehitusettevõte Hange.ee ehituskeskkonnast.

+ Lisa oma töö

Pööning ja vundament

Pööningule kipub tuul sisse pääsema liitekohtadest. Seal on oluline kasutada kvaliteetset aurutõkkekile, õhutihedaid teipe ja vajadusel täiendavat tuuletõket.

Tähelepanu vajavad ka vundamendi ja välisseina liitumiskohad, mis võivad olla nii külmasillad kui ka tuulelekked. Lahenduseks sobivad elastsed mastiksid, näiteks Sikaflex või Soudal Fix All, mis sulgevad praod ja liitekohad.

Loe ka: Kas siseseinte soojustamine tasub end ära? Plussid ja miinused.

Professionaalide hinnangul võib korrektne tuulepidavuse parandamine aidata vähendada küttekulu 5–35% võrra. Vanemates majades on mõju sageli suurem, sest lekked on ulatuslikumad. Uutes majades aitab ka väikegi tihendamine vältida kütteperioodil liigseid kulusid ja parandab sisekliima stabiilsust. Lisaks rahalisele säästule paraneb kohe ka mugavus – ruumis ei teki enam külmemaid tsoone ning temperatuur püsib ühtlasem.

Tuulepidavus on üks tasuvamaid ja samas alahinnatud renoveerimistöid. Sageli piisab tihenditest, teipidest ja mõnest tunnist tööst, et märgata soojemat ja mugavamat sisekliimat. Kui konstruktsioonid on õhutihedad, töötab küttesüsteem stabiilsemalt, väheneb energiakulu ning paraneb ka hoone vastupidavus. Eesti kliimas, kus tuul ja külm levivad iga mikroprao kaudu, on tuulepidavus väike investeering, mis annab suure ja pikaajalise tulemuse.

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge