Milline konteiner ja kuidas seda ette valmistatakse?

Ehituseks sobivad standardmõõtudes merekonteinerid: 20-jalased (ca 6 m) ja 40-jalased (ca 12 m). Eestis on võimalik soetada nii kasutatud kui uusi (nn „ühekordse reisi“ ehk one-trip) konteinereid. Kasutatud konteinerite hind on soodsam, kuid need vajavad hoolikat ülevaatust – rooste, keevitusparandused, kemikaalijäägid ja veekahjustused võivad muuta konteineri ehituseks sobimatuks.

Enne ehitamist, konteiner liivapritsitakse ja krunditakse, eemaldatakse sisemised vineerid (kui neid on), kontrollitakse struktuurset tugevust ja töödeldakse pind niiskus- ja hallituskindlaks. Kindlasti tuleks kasutada professionaalse ehitaja abi, sest just ettevalmistus määrab, kui hästi konteiner talub edasist ehitust ja kasutamist. Oluline on mõista, et konteiner ei ole ehituse mõistes sein või ruum – see on teraskest, mis vajab ümberkujundamist, tugevdust ja lisasoojustust, enne kui see muutub elamiskõlblikuks. 

Soojustamine, ventilatsioon, niiskustõkked

Metall on suurepärane soojusjuht – see tähendab, et konteiner kuumeneb kiiresti suvel ja jahtub kiiresti talvel. Ilma korraliku soojustuseta ei ole selline hoone aastaringseks elamiseks sobiv. Eesti kliimas kasutatakse tavaliselt kahte soojustus meetodit: pihustatav PUR-vaht ja soojustusvilla (nt kivivill, klaasvill) kombinatsioon koos aurutõkkekilega. PUR-vaht on efektiivne ja tihe, täites kõik praod, kuid kallim; villa lahendus on soodsam, kuid vajab täpsemat paigaldust, et vältida külmasildu. Soojustus peab olema tehtud nii seintesse, katusele kui ka põrandasse – viimast sageli alahinnatakse, kuid külm tungib just sealt kergesti sisse.

Siinid, avad, keevitustööd – tehnilised detailid

Ukse- ja aknaavade lõikamine konteinerisse tähendab teraskonstruktsiooni nõrgestamist. Iga avatav pind vajab tugevdust – näiteks U-profiilist või nelikanttorust raami, mis tagab jäikuse ja takistab konteineri "läbivajumist". Mitme konteineri ühendamisel lõigatakse vahelt seinad välja ja paigaldatakse tugikonstruktsioonid.

Keevitustööd, lõikamine ja lihvimine tuleb teha professionaalsete tööriistade ja oskustega. Vead võivad viia konstruktsiooni moonutamiseni. Samuti tuleb pöörata tähelepanu soojustundlikele piirkondadele nagu keevitusliited, mis võivad muutuda rooste tekkekohaks, kui neid korralikult ei kaitsta.

Elektrijuhtmed ja torustik on soovitatav paigaldada siseseintele või eraldi installatsioonikihti – metallist seina sisse peidetud kaablid võivad tekitada kuumenemis- või lühisriski, eriti kui neid ei kaitsta spetsiaalsete torude või isoleermaterjalidega.

Kuidas tuua konteinerisse elekter ja vesi?

Elekter tuuakse konteinermajja enamasti maakaabli või õhuliini kaudu, mille paigaldamiseks tuleb koostada elektriprojekt. Elektrikilp peab vastama nõuetele ja asuma kuivas ning ligipääsetavas kohas. Kaabel tuuakse konteineri sisse läbi selle seina või põranda, kasutades niiskuskindlaid läbiviike. Siseelekter juhitakse mööda seina sees olevat tehnokanalit või eraldi paigaldatud liistude kaudu, et vältida metalli ja kaablite kokkupuutest tekkivaid ohte.

Vesi tuuakse majja sõltuvalt piirkonnast kas tsentraalsest veevärgist või oma kaevust. Veetrass sisestatakse konteinerisse enne siseviimistlust, tavaliselt põranda kaudu. Vajadusel kasutatakse veesoojendit (nt boilerit), mis paigaldatakse duši või köögi lähedusse. Kuuma ja külma vee torud juhitakse seintes või põrandas, jälgides, et need oleksid külmumise eest isoleeritud – eriti juhul, kui majas elatakse aastaringselt. Elektri- ja torutöid peaks  tegema kindlasti vastava pädevusega ettevõtted, et vältida võimalikke probleeme tulevikus.

Katus, põrand: kuidas muuta karp elamiskõlblikuks?

Konteineril on lame metallkatus, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks vee ega lume raskuseks. Seetõttu kaetakse katus tavaliselt lisakattega – näiteks PVC-kate, bituumen rullmaterjal, trapetsplekist katusekate või isegi rohekatusega. Mõned arendajad eelistavad teha täiesti uue viilkatuse, mis annab parema sademete äravoolu ja kauni välimuse.

Põrand vajab samuti uut kihti – tihti eemaldatakse originaalpõrand (mis võib sisaldada kemikaale) ja asendatakse see niiskuskindla vineeri ning parketi, laminaadi või linoleumiga. Enne viimistlust lisatakse ka soojustus ja hüdroisolatsiooni kiht.

Sisekujundus: kuidas kasutada ruumi nutikalt?

Konteinermaja sisekujundus nõuab loovust ja praktilist mõtlemist, sest ruutmeetreid on piiratud ja iga sentimeetrit peab kasutama. Eelistatud on avatud planeering, kus elutuba, köök ja söögiala paiknevad samas ruumis ilma massiivsete vaheseinteta. See loob avarama tunde ja parandab valguse levikut.

Mööbli valikul on võtmesõnaks mitmeotstarbelisus: diivanvoodid, integreeritud panipaigad, seinale kinnitatavad lauad ja volditavad toolid aitavad hoida ruumi korras ja funktsionaalsena. Köögis tasub kasutada täiskõrguses kappe ja riiuleid, et kogu vertikaalne pind oleks maksimaalselt kasutusel.

Heledad toonid, peegelpinnad ja klaas aitavad ruumi visuaalselt suurendada, samas kui soojad puidutoonid ja tekstiilid lisavad hubasust. Liuguksed või taskusse liikuvad uksed on parem valik kui tavalised lahtikäivad uksed, sest need säästavad väärtuslikku põrandapinda. Tark sisekujundus muudab ka väikese konteinermaja mugavaks, õhuliseks ja elamisväärseks – ruumi kvaliteet ei sõltu selle suurusest, vaid läbimõeldud lahendustest.

Ehitusprotsessi ajakava: kui palju aega varuda?

Konteinermaja ehitus võib kesta 4–6 nädalat, kui tellida see tootjalt valmiskujul. Kui projekt tehakse nullist koos planeerimise, kooskõlastuste ja ehitusega kohapeal, võib kogu protsess võtta 3–6 kuud, sõltuvalt keerukusest ja aastaajast. Kiirus on üks konteinermaja eeliseid, kuid ainult juhul, kui kõik tööetapid on hästi planeeritud. Tõrkeid põhjustavad sageli ehituslubade ootamine, halb ilm (vundamenditööd talvel) või tarneprobleemid. Protsessi vältel on parim investeering kasutada igas etapis profesionaali abi kindlustamaks, et kogu töö on tehtud kvaliteetselt.

Konteinermaja ehitamine on tehniliselt ambitsioonikas, kuid hästi planeeritult ja spetsialisti abiga täiesti tehtav projekt. Ehituses on võtmesõnadeks isolatsioon, ventilatsioon, tugevus konstruktsioonid ja niiskustõke – teras vajab erilist kohtlemist, et muutuda elamiskõlblikuks. Igal juhul on konteinermaja ehitus täna rohkem kui lihtsalt trend – see on paindlik, kiire ja mitmekülgne võimalus oma kodu luua.