Millest alustada?
Olgu tegu uue maja ehituse või vana renoveerimisega, korsten tuleb ehitada vastavalt küttekoldele. Puuhaluga köetavale ahjule sobib traditsiooniline põletatud tellistest kivikorsten.
Ehitusluba on vajalik enamike küttekollete ja korstnate ehituseks. Kogu paberitöö on vajalik, et teie küttekeha või korsten vastaksid tuleohutusnõuetele. Juhul kui peaks juhtuma õnnetus võimaldab ehitusluba, tuleohutusnõuete täitmine ning sertifitseeritud regulaarse korstnapühkija allkiri tehtud puhastustöödest esitada kindlustusfirmale asjakohase nõude.
Loe lähemalt tuleohutusnõuete kohta siit.
Kivikorstna ehitus
- Korsten ehitatakse alati alt üles. Traditsiooniline telliskorsten on odavam ning üks raskemaid objekte kogu hoones. Seetõttu tuleb see ehitada tugevale vundamendile või kindlale raudbetoonpõrandale.
- Kivikorstna ehitus on võrdlemisi aeglane protsess. Segu kuivamiseks läheb aega ning korraga saab ehitada maksimaalselt 3m korstent. Kui teha rohkem, hakkab segu raskusjõul laiali valguma.
- Korstnal on alati kandev alumine struktuur, mis on küttekeha juures. Ülespoole tõustes tuleb hoolitseda eriti selle eest, et korstna välisseina temperatuur ei ületaks kunagi 80C. Seinad tuleb isoleerida vastavate materjalidega.
- Korstna osad, mis läbivad kütmata ruume, tuleb soojustada mineraalvillaga. Muidu hakkab suits liiga kiiresti jahtuma ning tekib kondents.
- Suits liigub temperatuuride erinevuse tõttu - soe gaas tahab alati üles liikuda ning külma alla vajuda. See tekitab korstnas vajaliku rõhkude erinevuse, mis liigutab suitsu kiiresti alt üles. Seetõttu peab korstna suurus ning lõõri läbimõõt alati vastama ahju võimsusele.
- Kui korstnatoru on liiga väike, ei saa suits piisava kiirusega välja liikuda. Teiselt poolt – kui korstna läbimõõt on liiga suur, jahtub suits liiga kiiresti ning tekib kondents. See jällegi tekitab siseseintel ebavajalikku vedelikku, mis hakkab vuukidest läbi immitsema ning rikub korstent.
- Lisaks tuleb teha täpsed arvutused korstna pikkuse ning läbimõõdu kohta arvestades lahtise või kinnise tulekoldega. Parima tulemuse saavutamiseks on väga oluline leida omale kogemustega spetsialist.
- Katusel peaks korsten asuma piisavalt kaugel sarikatest ning puitseintest.
- Läbiviigud tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga, näiteks mineraalvillaga. Samuti peaks läbiviik olema veekindel, et ei tekiks hallituskahjustust.
Korstna ehitaja ehk pottsepa valik
Kuidas kütta?
Telliskivikorsten sobib vaid kõrgetel temperatuuridel kütmiseks. Kui soetad omale uue moodsa küttesüsteemi, näiteks pelleti- või gaasikatla, tuleb korsten kindlasti ümber ehitada sellele vastavaks.
- Kasuta kütmiseks vaid kuiva puud,
- Kütmise alguses peavad olema siibrid peavad olema avatud, hiljem jäta lahti vaid talvesiiber,
- Sulge siiber kui söed on kustunud.
Loe kütmise kohta ka artiklit: Korstna ABC
Liiga madalatel temperatuuridel kütmine või vähene kasutamine tähendab telliskorstnale põlemisgaaside kondenseerumist ning tahmase vedeliku teket siseseintele, mis hakkab allapoole immitsema või rikub korstna sisevuuke. Loe ka artiklit: Korstna valimine lähtuvalt kütteseadmest.
Ohutusnõuded
Telliskivikorsten on lihtne ning vastupidav. Siiski peab tagama kõik vajalikud ohutusnõuded. Korsten peab olema isoleeritud tulekindlate materjalidega. Samuti peaks küttekolde äärest eemaldama kõik tuleohtlikud esemed ning materjalid.
Telliskorsten vajab hooldust vähemalt kord aastas. Ideaalis kaks korda aastas – nii kütteperioodi alguses kui lõpus ehk kevadel ja sügisel.
Üldjuhul on ehitusprojekti osa ka kooskõlastus Päästeametiga, et tagada piisavad tuleohutusnõuded, kus on välja toodud:
- Kütteruumi asukoht hoones,
- Suitsulõõride arv,
- Kütteseade ning selle võimsus kW,
- Kütuse kogus hoiukohas,
- Kirjeldus puhastusluukidest ning ohutuskujast.
- Juurdepääs korstna teenindamiseks.
Mida teada?
- Telliskivikorstna ehitamiseks tuleb kasutada põletatud ja/või keraamilisi telliseid. Alapõletatud tellised kipuvad väga kiiresti lagunema.
- Korstnapits võib osaliselt olla silikaadist. Üleni silikaadist pits laguneb Eesti ilmastiku tingimustes võrdlemisi kiiresti.
- Ülevalt laienev korstnapits tekitab korstnas alarõhu, mis peatab suitsugaasi korraliku liikumise ning suits võib hakata hoopis allapoole liikuma.
- Korsten peab olema seest võimalikult sile. Ka üle 4mm konarused ja augud tekitavad suitsukeeriseid, mis vähendavad tõmmet.
- Korsten peab vähemalt 80cm katuseharjast välja ulatuma. Väiksem kõrgus ei taga piisavat tõmmet ning kütmisprotsess on ebaefektiivne, lisaks näeb nii ette küttesüsteemide tuleohutus.
Eelised
- Väga vastupidav kõrgetele temperatuuridele,
- Kodu kese ning süda, annab majale kandva toe lisaks seintele,
- Telliseid on lihtne paigaldada,
- Lihtne parandada, kui tekib pragusid, kahjustusi.
Puudused
- Ei sobi tänapäevastele küttesüsteemidele, kus põlemisprotsess toimub madalamatel temperatuuridel,
- Võib kergesti ummistuda, vajab regulaarset hooldust,
- Tahm koguneb korstna seintele kergesti,
- Suur kaal, vajab head aluspinda,
- Kuigi iseenesest on lihtne ehitada on vaja head kogemustega spetsialisti, kes oskab hinnata küttekeha võimsuse ning vajadused,
- Mitme lõõriga korstna ehitus on keerulisem ning vajab head planeerimist.
