Millal on mõistlik siseseinu soojustada?

Siseseinte soojustamine on kõige asjakohasem olukorras, kus välisfassaadi soojustamine ei ole võimalik või otstarbekas. Näiteks võivad takistuseks olla muinsuskaitse all olev hoone, arhitektuursed piirangud või olukord, kus välisfassaad on hiljuti juba renoveeritud ja selle avamine oleks ebamõistlik. Samuti kasutatakse siseseinte soojustamist kortermajades, kus üksikud korteriomanikud soovivad oma kodu soojapidavust parandada, kuid ühist terviklahendust ei ole võimalik kiiresti ellu viia. 

Siseseinte soojustamine võib aidata ka ruumide temperatuuri ühtlustada – näiteks kui ühe maja seina taga on külm trepikoda või kütmata garaaž, võib lisasoojustus vähendada külmasildade mõju. Lisaks muutub sein akustiliselt veidi “tummisemaks” – isolatsioon võib parandada heliisolatsiooni, mis on lisaboonus näiteks kortermajades.

Millal ei ole see hea mõte?

Siseseinte soojustamisel on aga mitmeid piiranguid. Esiteks vähendab see paratamatult toa pinda – eriti kui kasutada paksemaid soojustusplaate. Väikeses korteris võib iga kaotatud sentimeeter olulist rolli mängida. Teiseks võib vale lahendus tekitada niiskusprobleeme. Kui isolatsioon paigaldatakse seestpoolt ilma korraliku aurutõkketa, võib seinakonstruktsiooni sisse koguneda kondensvesi, mis aja jooksul põhjustab hallitust või konstruktsioonide kahjustumist.

Eriti riskantne on siseseinte soojustamine hoonetes, kus on niigi nõrk ventilatsioon. Kui soojustus vähendab seina loomulikku hingavust, võib siseõhk muutuda umbseks ning ruumi niiskus hakata liigselt tõusma. Seetõttu ei sobi siseseinte soojustamine kõigile majadele – sageli on targem investeerida välisfassaadi soojustamisse ja korralikku ventilatsiooni.

Milliseid materjale kasutatakse ja miks?

Siseseinte soojustamiseks kasutatakse enamasti õhukesi ja tõhusaid materjale, mis võtavad vähe ruumi, kuid pakuvad head soojapidavust. Mineraalvill ehk klaas- või kivivill on üks levinumaid valikuid, sest sellel on hea soojus- ja heliisolatsioon ning see on hingav materjal, mida on lihtne paigaldada, kuid mis vajab kindlasti aurutõket, et vältida niiskuse kogunemist. Kipsplaadiga kaetud soojustusplaadid on mugav lahendus, kus isolatsioon ja viimistlusplaat on tehases juba kokku pandud, mis kiirendab paigaldust ja annab kohe sileda pinna värvimiseks või tapeedi jaoks. 

Samuti vahtpolüstürool ehk EPS või XPS pakub head soojapidavust õhukese kihina ning on kerge ja soodne, kuid vähendab seina hingavust ja vajab hoolikat paigaldust külmasildade vältimiseks. Puitkiud- ja tselluloosplaadid on looduslikud ja hingavad alternatiivid, mis aitavad reguleerida niiskust ning sobivad hästi neile, kes eelistavad ökoloogilisi lahendusi. Materjali valik sõltub hoone konstruktsioonist, olemasolevast seina tüübist ja soovitud lõpptulemusest. Olenemata materjali valikust tuleb kindlasti protsessi kaasata spetsialist, et tulemus oleks vastupidav ja kvaliteetne.

Siseseinte soojustamine võib olla hea lahendus, kui väljast soojustamine pole võimalik või kui on vaja parandada ühe konkreetse seina soojapidavust. Samas toob see kaasa nii ruumi pindala vähenemise kui ka riskid, mis on seotud niiskuse ja ventilatsiooniga. Kõige kindlam on otsustada pärast spetsialisti konsultatsiooni, kes hindab maja konstruktsiooni ja ventilatsiooni olukorda. Õigesti tehtud siseseinte soojustus parandab sisekliimat, muudab ruumid hubasemaks ning aitab vähendada küttekulusid, kuid valesti tehes võib tulemus olla vastupidine.