Miks ja kuidas tekib hallitus akendele?

Tegureid, mis hallituse teket soodustavad on mitmeid, ent sageli jääb märkamata üks tuumpõhjustest ehk akende paigaldamisel tehtud vead. Sageli pole kummist tihendite kvaliteet kuigi kõrge ja need rebenevad või deformeeruvad kiiremini, kui ette nähtud. Teinekord jäetakse aknaklappide, -lukkude ja mikrotuulutuse kald- ja pöördmehhanismid üldse akendele paigaldamata, kuigi need on just piisava ventilatsioonivahetuse tagamiseks ette nähtud. Kehvast õhuvahetuse  tagajärgedest räägime lähemalt allpool.

Mõnikord võib liiga tugev akna sulgemine ja avamine kulutada aknatiibade mehhanismid ning ka see võib defektide tekkele hoogu anda. Vahel pole vead seotud vaid akna paigaldamisega, vaid hoone konstruktsioonide ja seinte ehitamisega - näiteks on niiskus pääsenud seinte soojustusse. 

Teine oluline teema on seotud õhuga, kas liigkõrge niiskuse hulga või liigvähese õhuringlusega. Näiteks halb ventilatsiooniringlus puudutab peamiselt plastikaknaid ja nende tihendeid. Sageli blokeerivad suuremõõtmelised aknalauad hapniku liikumist ja nõnda hakkabki nendel pindadel hallitus esimesena vohama.

Teine oluline keskkonnatingimus, mis seentele peale vähese õhuringluse ja pimeduse meeldib on niiskus. Et plastik pole puuga võrreldes hingav materjal ja võimeline niiskust aurutama, siis jääb viimane sinna pidama. Nõnda leiamegi tihtilugu plastprofiilidel vee kondenseerumise piisku, mis tuleks muide viivitamatult ära pühkida. Selleks, et vältida ülaltoodud õhuga seotud probleeme, tasuks aknaid paigaldama palgata kogemustega spetsialist, kellele need eelnimetatud probleemid on tuttavad ja oskab neist hoiduda.

Tuvasta hallituse tekkepõhjus

Kui hallituse täpset tekkepõhjust ei tuvastata, siis tõenäoliselt hakkab see üsna pea uuesti vohama. Seepärast on peale hallituse eemaldamist sama oluline selle algne tekkepõhjus.

Hallituse probleemi vannitoa akendel ja ümbruses võib sageli hõlpsasti lahendada vaid suurema õhuvahetuse tagamisega. Kui ventilatsioon puudub või on puudulik tuleks vannituba rohkem tuulutada, seega hoidke pärast duši all käimist või pesemise ajal aken avatuna. 

Kui probleem esineb keldriakendel võib põhjuseks olla see, et need on maapinnale liiga lähedal. Maapindades on niiskustase kõrge, eriti pärast sademeid või muru kastmist. Õnneks on võimalik akende ette paigaldada ka väike drenaaž, kuhu sademed saavad koguneda. Eriti sage on see probleem talviti, kus jää mis on akendele tekkinud, võib sulades aknaraamidesse hakata lekkima. Vahel lööb hallitus lisaks aknapõskedele välja ka siseseintes, mille soojustusse niiskus on tunginud. 

Sageli on probleemid aga seotud aknaraamide defektsusega. Seega tasub igal juhul üle kontrollida ka aknaraami profiilide seisukord ehk see kuidas on lood tihendite, kinnitusdetailide ning üleüldise raami seisukorraga.

Kuidas hallitusest vabaneda?

Alustada tuleb hallituse täielikust eemaldamisest ja pindade puhastamisest. Poes müüakse selleks lausa spetsiaalseid vahendeid, ent üheks enimlevinumaks koduseks vahendiks on majapidamisvalgendi või mõnda kloori sisaldava pesuvahendi kasutamine. Ka peroksiid, äädikas ning sidrun- ja boorhape võivad efektiivselt toimida. Valgendi võib veel lisaks kokku segada ka biotsiidiga, ent piisab ka kõigest veelahusest. Valem on reeglina järgnev - klaasi vee kohta lisada klaas valgendajat. Et ülaltoodud ained on üsna tugevad tuleb töö teostamisel kasutada kindaid ja maski, et tugevaid keemilisi ühendeid mitte sisse hingata. Võite segu spreina otse hallituse peale pihustada või hoopis nuustikule kanda, et viimase abil hallitust maha hõõruda. Edasiseks kaitseks ja töötluseks sobib ka pindade fööniga kuivatamine ja seejärel soovi korral ka pindade katmine mõne viimistlusmaterjali, nagu näiteks krohviga.

Kui probleemi on tõsisem ja peitub tõepoolest defektses aknas, siis võib hallitus peagi tagasi tulla. Sellisel juhul peab akna, kas täielikult või osaliselt uuesti paigaldama. See tähendab vanade raamide ja tihendite välja vahetamist, olemasolevate kinnituselementide korrigeerimist ja ventilatsiooniklappide paigaldamist. Kui täheldate aknaraami ja nõlvade vahel tühimikke, siis tuleks need alad täita ehitusvahuga. Peale viimase kõvastumist ja üleliigse osa kärpimist tuleks alad katta ka hermeetikuga.

Kokkuvõte

Hallitus tekib kohtadesse kuhu on kogunenud niiskus ja puudub piisav õhuringlus. Nende tingimuste teke on enamasti aga põhiprobleemi järelkajaks — enamasti ebakvaliteetselt paigaldatud akna tagajärg. Seega peab pärast hallituse likvideerimist kontrollima ja veenduma oma aknaraamide seisukorras ning vajadusel tegema tehnilised parandused — vastasel juhul hiilib hallitus peagi ligi.