Kuidas toimib 3D-prinditud ehitus
3D-printimine ehituses tähendab spetsiaalsete masinate kasutamist, mis lasevad kiht-kihi haaval välja betoonisegu või mõne muu sideaine. Nii valmib hoone karkass ja välisseinad, samas kui elektri- ja torutööd, aknad ning viimistlus tehakse traditsiooniliselt. Peamine erinevus on töö kiiruses: ühepereelamu saab printida valmis paari päevaga, samas kui tavapärane ehitus võtab kuid. Tänu automatiseerimisele väheneb tööjõukulu ja materjalikulu, sest prinditakse täpselt nii palju, kui vaja. Samuti pakub tehnoloogia disaini vabadust – kõveraid või erikujulisi seinu on võimalik luua märksa lihtsamalt kui tavapäraste meetoditega.
Kus seda juba kasutatakse?
Kõige rohkem edulugusid tuleb Ameerika Ühendriikidest, kus Texases ja Californias on püsti pandud kümneid 3D-prinditud maju. Ettevõte ICON on üks valdkonna liidreid, olles ehitanud nii odavaid sotsiaalmaju kui ka luksuslikke eramuid. 2022. aastal alustati Austini lähedal lausa terve elamurajooni rajamist, kus kõik majad valmivad 3D-printimise abil. Euroopas on tuntud näide Hollandi Eindhovenis, kus 2021. aastal valmis esimene elamisloa saanud 3D-prinditud maja. Saksamaal ja Taanis on samuti testitud tehnoloogiat, keskendudes energiatõhusatele ja madala süsiniku jalajäljega lahendustele.
Arengud ei piirdu ainult elumajadega. Dubais on püstitatud maailma suurim 3D-prinditud hoone – 640 ruutmeetri suurune ametiasutus, mille eesmärk on näidata linna ambitsiooni saada 3D-printimise keskuseks. Ka Aafrikas ja Ladina-Ameerikas katsetatakse tehnoloogiat eelkõige odava elamispinna loomiseks, sest seal on suur vajadus taskukohaste ja kiiresti valmivate majade järele.
Peamised trendid
Sotsiaalne elamuehitus: odav ja kiire ehitus muudab 3D-printimise atraktiivseks arengumaades, kus eluaseme nappus on terav probleem. Näiteks Mehhikos ja Keenias on loodud 3D-prinditud majad madala sissetulekuga peredele.
Keskkonnasõbralikkus: uurimistööd käivad selle nimel, et kasutada betooni asemel ringlussevõetud või looduslikke materjale, näiteks savi või ehitusjäätmeid. See võiks oluliselt vähendada ehituse süsiniku jalajälge.
Kohandatav disain: arhitektid näevad 3D-printimises võimalust pakkuda individuaalseid lahendusi, mis valmivad sama kuluga kui standardlahendused. See tähendab, et isikupärased ehitised on kergemini kättesaadavad kui kunagi varem.
Kas see on tõesti ehituse tulevik?
3D-prinditud hoonete suurimaks eeliseks on kiirus ja potentsiaalne odavus. Kuid laialdane levik sõltub mitmest takistusest. Esiteks on seadusandlus aeglane – ehitusnormid ei ole sageli kohandatud uuele tehnoloogiale. Teiseks ei saa kõiki majaosi printida: katuseid, aknaid, insenerisüsteeme tuleb endiselt paigaldada käsitsi. Samuti on hetkel tehnoloogia ja seadmed kallid, mis piirab masskasutust.
Samas on selge, et kui tööjõupuudus ja materjalide hinnatõus ehituses süvenevad, võib 3D-printimine muutuda üheks lahenduseks. Võib-olla ei asenda see täielikult traditsioonilist ehitust, kuid võib kujuneda oluliseks nišiks – eriti odava elamuehituse ja kiirelt rajatavate objektide puhul.
Eestis ei ole veel ühtegi 3D-prinditud elamut, kuid tehnoloogia vastu tuntakse huvi. Kohalik ehitusturg on väike, kuid siinsed insenerid on rahvusvaheliselt hinnatud. Võimalik, et tulevikus hakatakse Eestis katsetama 3D-prinditud mooduleid näiteks ajutiste hoonete, laohoonete või isegi kaitse taristu rajamiseks.
3D-prinditud hooned ei ole enam ainult turundustrikk, vaid reaalsed ehitised, mis pakuvad lahendusi nii eluaseme nappusele kui ka ehitusturu väljakutsetele. Tehnoloogia on veel lapsekingades, kuid areng on kiire. Küsimus ei ole enam selles, kas neid kasutatakse, vaid kui laialdaselt ja millistes valdkondades.
