1. Vannitoa saab valmis nädalaga.
Sageli arvatakse, et väike ruum tähendab kiiret tööd. Tegelikkuses võtab korralik vannitoa remont tavaliselt umbes 4 nädalat, olenevalt tööde mahust, ruumi eripäradest ja ettenägematutest olukordadest.
Kuivamisajad, tarneviivitused, tehnilised mõõdistused ja viimistlustööd pikendavad ajagraafikut paratamatult.
2. Tööd toimuvad loogilises järjekorras – lammutus, torud, plaadid, santehnika.
Paberil võib tööde järjestus tunduda lihtne ja sirgjooneline, kuid praktikas võib tekkida kattuvusi. Näiteks tuleb enne plaatimist paigaldada pistikute kaablid ja põrandakütte andurid, mis tähendab, et elektrik peab vahel mitu korda objektil käima.
3. Hüdroisolatsioon on vaid vormitäide.
Hüdroisolatsioon ei ole koht, kus kokku hoida. See on üks olulisemaid kihte, mis kaitseb konstruktsioone niiskuse, hallituse ja veekahjustuste eest. Kui isolatsioon on tehtud valesti või liiga õhukeselt, võivad tagajärjed väljenduda aastate pärast – ja nende parandamine on kordades kallim. Kogenud tegija ei tee selles etapis kunagi kompromisse.
4. Kõik plaadid sobivad vannituppa.
Ilus plaat ei tähenda automaatselt praktilist lahendust. Vannituppa valitakse plaate vastavalt nende veeimavusele, libisemiskindlusele ja mõõtude täpsusele. Näiteks pole poleeritud keraamilised plaadid kõige turvalisem valik märjale põrandale, sest need muutuvad ohtlikult libedaks.
5. Kui pood müüb, järelikult sobib.
Tellijad eeldavad, et kõik ehituspoes saada olevad segud, vuugid ja silikoonid on universaalsed. Vannitoas tuleb kindlasti kasutada just niisketes ruumides mõeldud tooteid. Universaalse tsemendiseguga võib küll kipsplaadi kinni saada, kuid niiskuskindlust ja kvaliteetset lõpptulemust see ei taga.
6. Hinnapakkumine katab kõik tööd.
Tihti arvatakse, et töövõtja pakutud hind on lõplik, kuid pakkumised põhinevad tavaliselt esialgsel infol. Tegelikkuses võivad juurde tulla lisakulud: seinte sirgendamine, ootamatud veetorude vahetused või lisatööd elektrisüsteemidega. Seetõttu on mõistlik jätta eelarvesse 10–15% varu, et vältida stressi ja ootamatusi.
7. Ehitaja toob kõik materjalid kohale.
Töövõtja võib küll aidata, kuid sageli eeldatakse, et kõik viimistlusmaterjalid (plaadid, segud, sanitaartehnika) valib ja ostab tellija ise. Kui materjal on valitud liiga hilja või osutub ebakvaliteetseks, tekivad viivitused. Materjalide ostmine peaks olema kindlasti varakult läbiräägitud.
8. Plaadid on täpselt sama tooni, mis poes näidisel.
Praktikas võib juhtuda, et sama plaadi eripartiid pole identsed. Näidistooted on sageli toodud teisest tootepartiist ja kodus võib toon olla kergelt tumedam või heledam. Seepärast soovitatakse alati osta kogu vajaminev kogus korraga ning natuke varuga, et vältida hilisemaid eritoonidega parandusi.
9. Tööde kvaliteeti saab hinnata alles lõpus.
Teadlik tellija suudab hinnata tööde kvaliteeti kohe algusest peale. Näiteks hüdroisolatsiooni paksust ja kihte ei ole pärast plaatimist enam võimalik kontrollida. Samuti saab enne plaatimist näha, kas seinad ja nurgad on loodis. Hilisemad probleemid ilmnevad tihti alles siis, kui on juba palju keerulisel parandusi teha või üldse liiga hilja.
10. Kui vannituba on valmis, võib seda kohe kasutama hakata.
Valmis vannituba näeb küll ilus välja, kuid kõik materjalid vajavad kuivamisaega. Vuugid, silikoon ja värskelt paigaldatud plaadid ei talu kohest niiskust.´Ohutum on oodata vähemalt paar päeva, et tagada materjalide korrektne kinnitumine ja vältida kahjustusi.
Vannitoa remont ei ole lihtne ega kiire ettevõtmine. Tellija ootused kipuvad sageli olema idealiseeritud, kuid tegelikkus on tehniliselt keerulisem: ajagraafikud nihkuvad, materjalid vajavad teadlikku valikut ning hüdroisolatsioon ja paigaldus nõuavad täpsust.
Kvaliteetse ja vastupidava tulemuse tagab läbipaistev suhtlus, realistlik ajakava ning kogenud spetsialisti kaasamine, kes teab, millised vead võivad hiljem kalliks maksma minna. Kui vältida eelnevaid eksiarvamusi, valmib vannituba, mis on kaunis, töökindel ja peab vastu aastaid.
