SISUKORD VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 2 1. Üldosa. 2 2. Majandus-joogivee süsteem 2 2.1 Veevarustuse vooluhulgad 2 2.2 Veevarustuse allikas 2 2.3 Veemõõdusõlm 2 3 Veevarustuse välisvõrgud 2 Torustike materjalid 3 Armatuur 3 Kaevik 3 Tasanduskiht 3 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide 3 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon 4 Hüdraulilised katsetused 4 4 Majandus-fekaalvee kanalisatsioon 4 Arvutuslik vooluhulk 4 Eelvool 4 5 Sademevee kanalisatsioon 5 6 Keskkonnakaitsemeetmed 5 Ehitusjäätmed 5 7 Haljastuse taastamine 5 JOONISTE NIMEKIRI Asendiplaan. Hoovivõrgud M1:250 VVK-01 1. korruse plaan. Veemõõdusõlme asukoht M1:100 VK-01 Veemõõdusõlme skeem VK-02 LISAD Tehnilised tingimused. OÜ Strantum 06.12.2013 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Üldosa. Projekti eesmärk on esitada hoone veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide hoovivõrkude lahendus põhiprojekti staadiumis. Veevarustus- ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks olid Tellija poolt heaks kiidetud hoone asendiplaan ning arhitektuur – sisearhitektuurne projekt. Hoonele on projekteeritud järgmised süsteemid: Majandus-joogivesi Majandus-fekaalkanalisatsioon Normatiivne baas Projekteerimisel on juhindutud veevarustus-kanalisatsiooni projekteerimisnormidest: EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine. EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon. EVS 848:2013 Ühiskanalisatsioonivõrk EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt EVS 865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa Majandus-joogivee süsteem Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud majandus-joogivee vooluhulgad hoonele: Ööpäevane 0,6 m3/d Arvestatud on EVS 835:2003 nõudeid. Veevarustuse allikas Vastavalt Strantum OÜ tehnilistele tingimustele varustatakse eramu veega kinnistule varem väljaehitatud ühisveetorustiku liitumispunktist. Selleks on kinnistule välja ehitatud maakraan DN25, mis on elamule liitumispunktiks. Veemõõdusõlm Veemõõdusõlm paikneb välisseina taga tehnilises ruumis seina peal, mitmejoaline veearvesti DN15 paigaldada kahe sulgventiili vahele, peale veemõõtjat on paigaldatud mehaaniline mudafilter ja tagasilöögiklapp. Veemõõtja kandur peab olema maandatud peakilbi maanduslati kaudu. Veemõõdusõlme skeem vt. joonis VK-02. Veevarustuse välisvõrgud Vastavalt Strantum OÜ tehnilistele tingimustele varustatakse eramu veega kinnistule varem väljaehitatud ühisveetorustiku liitumispunktist. Selleks on kinnistule välja ehitatud maakraan DN25, mis on elamule liitumispunktiks. Hoonele rajatakse majaühendus toruga PEM ¨32x2,9 PN10, mis suundub esimese korruse tualettruumi rajatava veemõõdusõlmeni. Majasisend paigaldatakse kaitsehülssi (hülsi välimine ots sulgeda veetihedalt). Torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1.5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Kinnistu veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole lubatud. Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. (RIL 77 – 1990)”. Torustike materjalid Kasutada PEM ¨32x2,9 survetoru kinnistu veesisendiks. Surveklass on PN10. PE survetorud peavad vastama standardite SFS 4241 ja SFS 2335 nõuetele. PE-torud ühendada põkk-keevitusega. Põkk-keevitusega PE torude ühendamisel tuleb kinni pidada toru valmistaja poolt esitatud nõuetest. Armatuur Veetorustik peab olema teostatud liitumispunktist veemõõdusõlmeni ühes tükis ning ilma väljavõtete/hargnemisteta. Kaevik Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0.7m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi. Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast, kruusast või killustikust. Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon (prEN 1046) <15mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Torustik paigaldada tasanduskihile. Torude leidmise hõlbustamiseks ning kaevetöödel nende kahjustamise vältimiseks tuleb paigaldada veetoru kohale pikki toru telge märkelint (traadiga hoiatuslint, andurlint). Umbes 300 mm paksune liivapadi, seejärel paigaldada märkelint ning lõpuks uuesti liivapadi märkelindi peale, et lint paigast ära ei nihkuks. - Algtäide (sängituskiht, külgtäide) Nõuded on üldiselt samad, mis tasanduskihil. Sängitusmaterjali tihendada kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, kuid tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm. - Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Väljaspool liikluspiirkonda tihendada lõpptäide vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus vähemalt 1,8 m. Hüdraulilised katsetused Paigaldatud torustikele tuleb teha surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste komponentide (nt. ankurdusplokkide) terviklikkus. Enne katsete alustamist tuleb kontrollida, kas mõõtmeseadmed on taadeldud, heas töökorras ja korralikult torustikule paigaldatud. Õhk tuleb eemaldada torustikust nii täielikult, kui võimalik. Torustik täita veega aeglaselt ning võimaluse korral torustiku madalamatest punktidest alates. Kõik õhutusseadmed peavad olema avatud. Vältida tuleb sifooni tekkimist. Plastsurvetorustiku veetiheduse katse: • katselõigus tõsta surve võrdseks töörõhuni ja hoida 24 tundi • torustikus tõsta surve toru nimirõhuni ja hoida kahe tunni kestel, lisades vajadusel vett, kui surve langeb 20 kPa • Surve tõsta aeglaselt (orient. 6min.) 1,3 x PN-ni ja hoida 15-20 minutit • Survet vähendada aeglaselt (orient. 6min., sõltub toru läbimõõdust) 0,5 x PN-ni ja sulgeda täiteventiil. Pärast katsetusi teha torustiku läbipesu. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Eramu kanaliseeritakse kinnistule varem väljaehitatud kontrollkaevu nr KK-132023-2, mis on liitumispunktiks. Arvutuslik vooluhulk Arvutuslikud vooluhulgad kinnistule: Ööpäevane 0,6 m3/d Arvutused on teostatud vastavalt EVS 846:2013 nõuetele. Eelvool Kinnistu reoveed kanaliseeritakse isevoolselt kinnistule varem väljaehitatud kanalisatsioonitrassi liitumispunkti vastavalt trassi valdaja tehnilistele tingimustele. Sademevee kanalisatsioon Hoonele ei ole projekteeritud sisemist sademevee kanalisatsioonitorustikku. Katuse sadevesi juhitakse hoonevälise torustikuga ja immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Keskkonnakaitsemeetmed Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Kaitset vajavate puude juures teha kaevetööd käsitsi. Ehitusjäätmed likvideerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. Ehitusjäätmed Ehitusjäätmed koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada litsentseeritud firma poolt. Haljastuse taastamine Torustike rajamise järel taastada endine olukord.