+ Lisa oma töö      

Rookatuse (Õlgkatuse) ABC

30. aprill 2021 Hange.ee
Tagasi
rookatus, õlgkatus, rookatus abc, õlgkatuse abc, looduslik katus

Traditsiooniliselt kasutatakse rookatuse (õlgkatuse) ehitamisel pilliroogu, suhkruroogu, rukkikõrt ja põhku. Õlgkatus ehk rookatus on eestlaste lemmik olnud juba aastasadu. Õlgkatus on tehtud rukkiõlgedest, rookatus koosneb pilliroost ning seda kasutati peamiselt saartel ning rannikualadel.

Õlgkatuse ehitamisel kasutati sirbiga lõigatud kõrsi, mis oli pärast rehepeksu katuse alla varjule kuivama pandud. Katuse paksus on tavaliselt 25cm. Õlgedest katused on vastupidavad lumetormidele ning lisaks suurepärane isolatsioonimaterjal, peab väga hästi soojust. Lõunakatusel püsib õlg keskmiselt 25 aastat, põhjapoolsel isegi kuni 50 aastat.

Arvatakse, et rookatus imab ning kogub niiskust. See ei pea paika – kuivanud roog ning õlg on loomulikult vetthülgav ning kaldesse ehitatud kõrs juhib vee kiirelt alla ilma, et see jõuaks alumistesse kihtidesse. Siiski peab mädanemise vältimiseks järgima rookatuse täpseid juhiseid. Reeglina, mida järsem on katus, seda kauem peab see loodustingimustele vastu. Õlg- või rookatuse optimaalseks nurgaks loetakse 45 kraadi või rohkem.

Õlg- ja rookatus on ideaalne valik kõikidele, kes eelistavad looduslikke materjale. Rookatus on oma välimuselt alati elegantne, omapärane ning loob meeldiva atmosfääri.

Katusematerjali valimine sõltub väga erinevatest aspektidest nagu näiteks maja stiil, katuse keerukus, eelarve ja kahtlemata on oluline ka see, mis endale meeldib - loe lisaks ka meie artiklit erinevatest katusekattematerjalidest siit.

Roo- või õlgkatus tänapäeval

Vanasti oli rookatus peaaegu ainus valik. Roog või õlg oli igal pool kergesti kättesaadav, väga hea kvaliteediga ning kaitseb suurepäraselt vihma, lume, tuule ja külma eest. Suvel püsib rookatusega maja mõnusalt jahe, sest roog ning õlg on suurepärane isolatsioonimaterjal. Praegu on rookatusega elamuid või kõrvalhooneid väga vähe. Tänapäeval on roog pigem luksuslik katusematerjal ning sellega kaunistatakse kohvikud, restoranid, vaatetornid, terrassid ning sobivas stiilis eramaju.

Paigaldus

Roo- või õlgkatuse paigalduse põhimõtted on aastate jooksul jäänud võrdlemisi samaks, kuigi mõned vahendid on välja vahetatud. Näiteks seotakse roog vitste asemel roostevaba traadiga. Kuivanud materjale seotakse rihmadesse, mida on kerge katusele üksteise kõrvale ning seotakse karkassi külge.

Vaja läheb:

  • Pilliroo- või rukkikõrre vihud,
  • Katusekärp,
  • Katusekonksud,
  • Käärid ja nuga,
  • Kinnitustraadid,
  • Kamm roo või õle sirgendamiseks.

Rukkiõle kättesaadavus on madal, sest sellel on omad nõuded. Kunstväetisel kasvatatud rukkis on liialt peenike. Kõrred peavad olema käsitsi lõigatud ning pekstud. Roog on katuse jaoks kättesaadavam materjal. See peab olema vähemalt aasta kasvanud ning korralikult kuivanud – niiske roog läheb katusel hallitama. Lisaks peab olema roog võimalikult sirge. Roog lõigatakse tavaliselt talvel, kui vesi on külmunud. Paigaldatav materjal peab olema vähem kui 18% niiskusega, puhas ning täielikult ilma mädaste kohtadeta.

Pilliroo vihkude sidumisel on spetsiaalne tehnoloogia, mida õpetavad tänapäeval vähesed meistrid. Kõrvalhoonete puhul tehakse vihkude asemel roomatid, mis on õhemad ning vähem vastupidavad.

Õled paigaldatakse katusele tüved allapoole, ladvad katuseharja suunas. Nii õlgede kui rooga katmist alustatakse räästast. Räästakord tehakse seotud vihkudest, ülejäänud katus lahtistest kõrtest. Vihud peab joondama mitmeid kordi ning väljaulatuvad kõrred sisse lükkama või ära lõikama. Alumine osa lüüakse tasaseks ning peale asetatakse roigas, mis surub kõrred tihedalt vastu roovlatti. Roigas köidetakse katuselati külge paindliku puu vitstega, mis väänatakse ja kuivatatakse juba varem valmis või traati. Kinnitusjuhtmed peavad olema roostevabad.

Eelmist õlekihti kinnitav latt jääb järgmise õlekihi alla. Räästaosas peavad vihud olema ühepikkused, sest halvasti paigutatud ning ebaühtlased vihud räästas rikuvad kogu maja ilme.

Katuseharja juures murtakse mõlemalt poolt üleulatuvad kõrred üle harja kahele poole maha ning seotakse kinni. Hari kaetakse vahest ka laudade, laastude või sindlitega et pikendada vastupidavust.

Hange.ee - lihtsaim viis kvaliteetse ehitaja leidmiseks aastast 2005!

+ Lisa oma töö

Mida silmas pidada?

Rookatus on esteetiliselt ilus ning loomulikult soojapidav katusematerjal. Erinevalt levinud arusaamast, et rookatus on vaeste pärusmaa, on rookatuse paigaldus tänapäeval väga kallis ning häid spetsialiste on väga vähe. Rookatus on peamiselt luksuslik valik ning tihti eelistavad seda keskkonnasõbralikult meelestatud majaomanikud.

Katuse kalle peab olema vähemalt 45 kraadi. Väike kalle lühendab katuse eluiga tunduvalt. Pilliroo kate on väga raske – 30cm paksune kiht kaalub 30-35kg ruutmeetri kohta.

Pealmine kiht peab olema kvaliteetselt valmistatud, sest peab vee kiiresti katuselt ära juhtima. Maja peaks olema võimalikult avatud piirkonnas, et suurte puude varjud ei pikendaks kuivamist.

Rookatuse paigaldus on hääbuv kunst. See vajab teadmisi ning täpsust. Leia omale kindlasti roo- ja õlekatuse kogemustega spetsialist.

Kui maja asub puude all, tuleb katust regulaarselt puhastada ning hooldada. Hoia puhas lehtedest ning muust prahist, mis seob niiskust ning soodustab katuse enneaegset mädanemist. Eemalda regulaarselt muld, sammal ja muu praht, mida ei tohiks katusel olla.

Kasuta ainult kvaliteetset roogu. Madala kvaliteediga materjal laguneb ning kahjustub kiiremini. Siis on suur paigaldustöö tulutu ning peab otsast alustama. Katus peab saama piisavalt tuult ning palju päikest. Suured puud võiksid hoonest olla võimalikult kaugel. Katuseharja tuleks esialgu uuendada 5-10 aasta pärast - hilisemalt iga 15-20 aasta tagant.

Ka väiksemad katuse kahjustused peaks eemaldama või parandama võimalikult kiiresti. Katusesse pääsenud niiskus levib kiiresti ning rikub kogu katuse. Järgmisel aastal peab katuse korralikult üle vaatama, sest vihad sättuvad ning aastaga tulevad vead hästi esile.

Roog ning õlg on äärmiselt tuleohtlikud. Selleks immutatakse katus tuleaeglustiga, mis mõne aastaga sademetega maha pestakse. Tulevastase vahendiga peab rookatuse iga 3-4 aasta tagant üle immutama.

Rookatuse eelised ja puudused

Eelised:

  • Rookatus on samaaegselt nii katuse- kui ka isolatsioonimaterjal. Peab väga hästi talvel sooja ning suvel hoiab maja jahedana,
  • Roog on end tõestanud eestlaste hulgas juba aastasadu,
  • Sobib nii tavapäraseks viilkatuseks, kuid saab teha ka ümmargusi ning poolkaares katust,
  • Traditsiooniline ning looduslik materjal,
  • Pole vaja lisaks soojustada,
  • Suurepärane heli isolatsiooniks,
  • Kohalik ning taastuv materjal,
  • Ei jäta ökoloogilist jalajälge kui on vaja katus välja vahetada,
  • Meeldiv mõõdukalt kuiv puidulõhnaline atmosfäär.

Puudused:

  • Võib olla tuleohtlik, mistõttu tuleb täita hoolega tuleohutusnõudeid!
  • Kalle peab olema vähemalt 45 kraadi, et tagada kiire vee ärajuhtivus,
  • Taimsete materjalide tehnoloogia on peaaegu unustatud, head spetsialisti on keeruline leida,
  • Lisaks spetsialistide vähesusele võib osutuda ka kvaliteetne materjal üsna kulukaks.

Tuleohutus

  • Pööningul ei tohi olla tugevat tuuletõmmet,
  • Hoia pööning puhtana kergesti süttivatest materjalidest,
  • Kontrolli korrapäraselt korstna ja elektrisüsteemide korrektsust,
  • Paigalda pööningule suitsuandur,
  • Pööningul peab olema juurdepääsuluuk,
  • Korsten tuleb ümbritseda plekk-kraega,
  • Suitsukorsten tuleb varustada sädemepüüdjaga.

Õige hooldus, oskuslik paigaldus, kõikide nõuete järgimine ning kvaliteetne materjal tagab Sulle katuse, mis lisaks loodussõbralikkusele ning efektsele välimusele peab vastu 60-80a.

Kahjuks on rookatus hääbuv kunst ning häid spetsialiste on vähe. Kui eelistad roo- või õlgkatust, leia omale kindlasti professionaal, kellel on kauaaegne kogemus taimsete materjalidega ning on juba tuttav kõikide nõuete ning ohtudega.

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge