+ Lisa oma töö      

Hoone laiendamine ja rekonstrueerimine - mida tuleks teada?

06. aprill 2022 Hange.ee
Tagasi
ümberehitamine, laiendamine, hoone laiendamine, maja ümberehitus, ehitusseadustik

Inimeste soovid on ajas muutuvad ja see, mis tundus algselt ideaalne, on tänaseks ehk vanamoeline või vajab värskendamist. Sellisel juhul võetakse tavaliselt ette olemasoleva pinna rekonstrueerimine või laiendamine. Ükskõik, kumb neist plaanis on, tuleb mõlemal juhul hoolega seadust lugeda.

Ümberehitamine ja laiendamine

Seaduse järgi on ümberehitamine ja laiendamine kaks erinevat tegevust. Olenevalt sellest, mida plaanitakse hoonega teha, tuleb järgida seadusest tulenevaid nõudeid.

Ümberehitamine on ehitusseadustiku1 § 4 lg 3 järgi ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. 

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Näiteks Tartu linnas (teistes piirkondades on sarnased nõuded) tuleb üle 60 m2 elamu ümberehitamiseks koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitisteatisega (annab loa ehitada kahe aasta jooksul alates esitamisest) linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale. See on riigilõivuvaba ja seda menetletakse kuni kümme päeva. Loe ka: Ehitusprojekti ABC

Laiendamine on ehitusseadustiku järgi ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Laiendamisel on oluline vaadata, kui suures mahus seda tehakse, sest sellega muutuvad nõuded kohaliku omavalitsuse ja isegi ministeeriumi ees.

Üle 60 m2 elamu laiendamisel tuleb ehitisregistrist kontrollida hoone olemasolevat mahtu (m3). Kui laiendamisega suurendatakse olemasolevat mahtu vähem kui 33% ehk kuni kolmandiku võrra, tuleb sarnaselt ümberehitamisele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui aga laiendatav osa suurendab olemasolevat mahtu rohkem kui 33%, tuleb taotleda ehitusluba, tasuda riigilõiv ning esitada nõuetele vastav ehitusprojekt.

Nõuded on erinevad, kui ümberehitatavaks või laiendatavaks pinnaks on mitteelamu. Siis tuleb taotleda ehitusluba ja koostada ehitusprojekt. Heaks abimeheks on siinkohal Ehitusseadustiku lisa 1 ehk tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta, mida saate lähemalt vaadata siit

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Kooskõlastamine 

Ümberehitamisel ja laiendamisel on seaduse järgi ka mitmed keelud, üks neist on ehitustööd riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutavate ehitiste ehitamisel. Ehitustööd on vaja Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, kui kavandatakse üle 28 meetri kõrguseid ehitisi, kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.

Oma piirangud kehtivad ka julgeolekuasutuste, näiteks politseimaja, lähedusse ehitamisel. Julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.

Kooskõlastuse peaks saama ka teistelt krundi omanikelt (kui neid on); naaberkrundi omanikult, kui ehitustööde ja ehitise endaga halvenevad valgustingimused; Päästeametilt seoses tuleohutusest tulenevate ehituslike piirangutega ning ka linnaarhitektilt.

Planeerimine

Kui ehitatakse tiheasustusega alale (nt linna), on vajalik detailplaneering, mille eesmärk on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ning leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks. Detailplaneeringut pole vaja, kui ehitatakse vähese asustusega piirkonda. Kui ehitamisel pole detailplaneering nõutud, peab ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega.

Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad tingimused kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus, mis määravad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimused väljastatakse ainult hajaasustusse ehitamiseks kehtiva üldplaneeringu alusel, sest tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on projekteerimise otseseks aluseks kehtiv detailplaneering.

Looduskeskkond

Ehitamisel tuleb arvestada ka looduskeskkonnaga ja sellega, millist mõju uus ehitis loodusele avaldama hakkab. Kui ehitatakse kuhugi, kuhu varem ehitatud pole (uusehitis või olemasoleva ehitise laiendamine), siis on vaja võtta päevakohastatud digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud koostaja andmed (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr) ja mõõdistamise aeg. 

Geodeetilise alusplaani tegemisel märgitakse üles kõik maa peal nähtavad objektid (puud, hooned, teed jne), kõlvikud (põld, mets, kraav jne) ning samuti maa-alused objektid (maakaablid, vee- ja kanalitrassid jne). Nende tulemuste põhjal koostatakse mõõtkavaline plaan, mille peal on koos kõrgarvudega kõik mõõdetud objektid.

Ehitusprojekt

Ehitusprojekt tuleb koostada Eestis kehtivate projekteerimisnormide, majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97  („Nõuded ehitusprojektile“), müranormide ning hea projekteerimistava järgi. 

Projekti, kas täielikult või mingid osad, peab koostama või olema vastutav ülevaataja selleks pädev spetsialist. Põhijoonised koostada mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200.

Projektis tuleb esitada vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse ning kütte ja ventilatsiooni lahendus. Eriosade võimsuste muutumisel tuleb taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastada projektid vastavate võrguvaldajatega.

Kokkuvõtvalt

  • tee kindlaks, kas ehitustööd on olemasoleva hoone ümberehitus või laiendamine, sest nendele kehtivad erinevad seaduslikud kohustused;
  • 60 m2 ehitusaluse pinna laiendamisel vähem kui 33% tuleb esitada ehitusteatis ja projekt, suurema ruutmeetrite arvu korral tuleb taotleda ka ehitusluba;
  • kooskõlasta projekt kaasomanike, naabrite, kohalike omavalitsuse ja vajadusel ka ministeeriumiga;
  • koosta projekt koos pädeva spetsialistiga;
  • arvesta looduskeskkonnaga.



1) Riigiteataja: Ehitusseadustik

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge