Millal seda teha?
Nagu viljapuude lõikamisega tuleks ka hekki pügada õigel ajal, et see kannatada ei saaks. Lehtpuu- ja okaspuuhekkide soovitusliku pügamisese vahel kerge ajaline erinevus. Esimest võib pügada kevadel, kuid hea aeg on ka vahemikus juulist septembrini. Jõulisemaks pügamiseks sobib hästi varakevad, isegi periood, kui lumi on veel maas. Suureks erinevuseks on aga lehtpuuhekid, mis ajavad pügades liialt palju mahla välja, nagu harilik ja valge pöök. Seega peaks nende pügamisega ootama suveni ja lõigata neid juuli kuni september. Arvestades, kui palju tegevusi on kevadel kodus ja aias, siis on tore, kui mõned tegevused jäävad ka hilisemaks.
Okaspuuhekkide pügamisel lähevad asjatundjate arvamused kaheks. Ühelt poolt öeldakse, et okaspuuhekki tuleks lõigata sügisel, kuni nende kasv on peatunud ja pärast lõikamist turgutada neid väetisega. Teisalt aga öeldakse, et okaspuuhekki ei tohiks pärast augustikuud lõigata, sest see mõjutab nende talvekindlust, kuid külgi tuleks mai ja augusti vahel kahel korral lõigata. Üldjuhul peetakse parimaks ajaks okaspuuheki pügamiseks kevadet enne kevadise kasvu algust. See peaks tagama kiirema lõikekohtade paranemise.
Lõikamisel tuleb olla hoolikas ja ära lõigata vaid noored võrsed. Vastasel juhul võivad tekkida okstele pruunid alad, mis ei lähe enam kunagi roheliseks (v.a jugapuu) ning sellega kaotab hekk palju oma välimusest ja tugevusest. Lisaks tuleb okaspuuhekki ka tihedamini lõigata, et hekk oleks tihedam.
Kui tihti lõigata?
Asjatundjad soovitavad hekki lõigata mitu korda hooaja jooksul. Ega pärast esimest lõikamist hekk kasvamist ei lõpeta ning mõne kuu pärast on uuesti vaja töö ette võtta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele hekkidele, et nad kasvaksid ilusaks ja tihedaks, kuid neid tuleb vähehaaval kärpida.
Noore lehtpuuheki lõikamisel võib-olla uljas, sest see kasvab kiiresti tagasi. Asjatundjate sõnul lõigatakse seda kord aastas, kas varakevadel või suve lõpus ja lõigatakse maha ⅔ juurdekasvust. Kui hekk on saavutanud aga soovitud kõrguse ehk saanud täiskasvanuks, siis pügatakse seda 1-3 korda aastas. Pügamise aeg sõltub hekist kuid üldjuhul võib esimest korda hekki lõigata kevade alguses, teist korda pärast jaanipäeval ning lõpuks ka augustis. Alles tuleks jätta 1-2 cm viimase aasta juurdekasvust. Kõrgeid lehtpuuhekke pügatakse aga üks kord aastas ja seda varakevadel.
Noorel, äsja rajatud igihalja ehk okaspuuheki lõikamisega võiks esimese aasta oodata, lastes sellel juurduda. Elupuu, kuuse ja teiste okaspuude tihendamiseks soovitatakse noori rohtseid oksatippe nõrgalt kärpida, millega soodustatakse okse hargnemist. Järgmisel paaril aastal peaks hekki pügama kevade alguses ja augustis, lõigates külgedelt ära pooled eelmise aasta oksad.
Täiskasvanud või nii-öelda vanu oksapuid tuleks lõigata üks kord aastas - varakevadel või hilissuvel. Heki kõrguse ja tiheduse saavutamisel pügatakse seda nii, et aastasest juurdekasvust jääb alles ca 2cm. Järgmisel aastal kasvavad selle asemel uued võrsed.
Miks lõigata?
Hekki pügatakse, et see säilitaks oma hea vormi ja soovitud kuju. Pügamisega eemaldatakse liiga pikaks või liialt kõveraks kasvanud oksad, kuid ka kuivanud ja haiged oksad, mis heki ülejäänud osadele võib raskemini mõjuda. Korrektselt lõigatud hekk ei ole väga lai ja seest tihe.
Kui vana hekk on unarusse jäetud või kui on soov sellele taas elujõud sisse saada siis aitab pügamine. Kuid see nõuab suuri jõupingutusi, veidi julgust, kuid palju aega ja kannatlikkust.
Mõned suuremate aedade omanikud lasevad hekil ka vabalt kasvada. Siiski on vabakujuliste hekkide puhul mõistlik kord aastas ette võtta suurem lõikus, et oksad liiga laiali ei läheks. Erinevad kohalikud omavalitsused on paika pannud reeglid, millest majaomanikud aiapidamisel kinni peavad pidama. Seal on teiste seas välja toodud, kui pikk peab olema muru, millises konditsioonis peavad olema puud ja põõsad ning kui suur on hekk. Kui hekk endale huvi ei paku, siis võiks ära teha selle minimaalse. Selleks on võimalus tellida hekilõikajad, kes tüütu, kuid vajaliku töö ära teevad.
Hekk võib pakkuda ka privaatsust, kuid selleks peab see olema piisavalt kõrge ja tihe, et võõrad pilgud enda kodust eemale hoida. Mida tihedam on hekk, seda raskem on sellest ka läbi tungida.
Tööriistad
Heki pügamise teeb lihtsamaks, mugavamaks ja kiiremaks, kui kasutada häid ja kvaliteetseid tööriistu. Esimesena mõeldakse tihti aiakääride peale, kuid sellega võibki lõikama jääda ning käed ka pärast valusad. Professionaalid kasutavad suures enamus bensiinimootoriga või elektrilisi hekipügajaid, mis ongi täpselt selleks tööks loodud. Väikesemas aias saab väga hästi hakkama elektrilise või aku toitel pügajat.
Heki lõikamiseks vajalike tööriistade valikul peab lähtuma ka sellest kui laia hekiga on tegu. Heki laiuse järgi tuleb valida hekilõikur, millel on piisava pikkusega latt. Väiksemaid hekke või detaile hekil saab lõigata ka kääridega, kuid hekilõikur teeb töö oluliselt kiiremaks.
Ligipääsmatutes kohtades võib kasutada ka trimmeri otsa käivat hekilõikurit. Töötamine on siis küll raskem, aga kui ikka muudmoodi hekile ligi ei saa, siis saab ka sellega.
Siinkohal peab meeles pidama, et igasugused lõikamisvahendid on küll vajalikud ja kasulikud tööriistad, kuid kogenematus või oskamatus tööriistaga ümber käia võib saada saatuslikuks. Seega oleks mõistlik heki pügamiseks, isegi siis, kui see on vaid korra aastas, palgata spetsialist, kes tagab kvaliteetse tulemuse ja teeb seda turvaliselt.
